1. Millised on miinimumnõuded lihthankemenetluse korra sisule ja ülesehitusele?
(lisatud10.01.2018)
Riigihangete seadus ei sätesta nõudeid lihthankemenetluse korra ülesehitusele, vaid see tuleb hankijal koostada lähtuvalt riigihanke iseloomust, hankelepingu eseme keerukusest ning sellest tulenevalt eesmärgini jõudmiseks vajalikest menetluslikest etappidest. Lihthankemenetluse kord peab võimaldama pakkujal esitada pakkumuse vastavalt hankija esitatud nõuetele ja seega sisaldama tingimusi, mille hankija esitab pakkuja kvalifikatsioonile, pakkumuse sisule ja pakkumuse esitamisele. Lisaks sellele peab lihthankemenetluse kord näitama, milliseid menetluslikke etappe hankija menetluse jooksul läbib ning millistel kaalutlustel jõutakse pakkumuseni, mille alusel sõlmitakse hankeleping, seega tuleb hankijal esitada ka pakkumuste hindamise kriteeriumid ja nende osakaalud.
2. Kas lihthankemenetluse puhul peavad riigihanke alusdokumendid vastama riigihangete seaduse § 77 sätestatud miinimumnõuetele ja kas kvalifitseerimise tingimuste kehtestamine on vajalik?
(lisatud10.01.2018)
Lihthanke korral ei pea hankija järgima RHS 2. peatükis sätestatut, st ka hanke alusdokumentidele §-s 77 kehtestatud kohustuslikke nõudeid. Kvalifitseerimistingimuste kehtestamine ei ole lihthanke korral kohustuslik, sest RHS §-s 125 ei ole vastavat regulatsiooni kehtestatud, samas kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimine on lihthanke puhul nõutav (RHS § 125 lg 7). Juhime siinkohal tähelepanu, et ka hankemenetluse korral ei ole kvalifitseerimistingimuste kehtestamine kohustuslik (RHS § 98 lg 1, § 99 lg 1, § 100 lg 1, § 101 lg 1). Kui hankija soovib lihthankemenetluses kehtestada kvalifitseerimise tingimused, kehtestada vastavustingimused, läbi rääkida ja hindamiskriteeriumid kehtestada, siis tuleb vastav kord alusdokumentidesse kirja panna.
3. Kas lihthankemenetluses peab kontrollima ainult eduka pakkuja kõrvaldamise aluseid?
(lisatud10.01.2018)
RHS § 125 lõike 7 kohaselt kontrollib hankija kõrvaldamise aluseid ettevõtjal enne hankelepingu sõlmimist. Sätte eesmärgiks on tagada, et hankelepingut ei sõlmitaks ettevõtjaga, kellel kõrvaldamise alused esinevad. Seega juhul, kui hankija ei ole lihthankemenetluse korras ette näinud kõrvaldamise kontrollimist ka teistel ettevõtjatel, tuleb kõrvaldamise aluseid kontrollida üksnes ettevõtjal, kellega hankija kavatseb hankelepingu sõlmida.
4. Kas lihthankemenetluses saab kasutada pöördmenetlust?
(lisatud10.01.2018)
Lihthankemenetluses saab kasutada pöördmenetlust juhul, kui selline võimalus on ette nähtud riigihanke alusdokumentides. Korrektne oleks alusdokumentides kirjeldada pöördmenetluse sisu vastavalt või analoogselt § 52 lg-s 3 sätestatuga. Riigihanke alusdokumentides võib ka ette näha, et hankija jätab endale võimaluse pöördmenetluse läbiviimise otsustamiseks pärast pakkumuste esitamist.
5. Kas hankija saab lihthankemenetluse korras ette näha kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimise vahetult enne hankelepingu sõlmimist (st pärast edukaks tunnistamise otsuse tegemist)? Millal hakkab sellisel juhul kulgema ooteaeg?
(lisatud13.04.2018)
Riigihangete seaduse § 125 lg 7 kohaselt on hankijal lihthankemenetluses kohustus kontrollida RHS § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist enne hankelepingu sõlmimist. Sätte eesmärk on, et hankelepingut ei sõlmitaks ettevõtjaga, kellel kohustuslikud kõrvaldamise alused esinevad. Kas kontrollida mitu korda või ainult enne hankelepingu sõlmimist, on hankija otsustada. Samas leiame, et ei ole õige määrata kontrolli kuupäevaks pakkumuste avamise kuupäeva, kuivõrd pärast seda kuupäeva ja enne hankelepingu sõlmimist võib jääda sedavõrd pikk ajaperiood, et ettevõtjal võib vahepeal olla kõrvaldamise alus tekkinud.
Lihthankemenetluse korral kohaldub ooteaeg, mis on sätestatud RHS § 125 lg-s 9, st 5 tööpäeva arvates pakkumuse edukaks tunnistamise kohta otsuse või hankelepingu sõlmimise kohta teate esitamisest. Juhul kui hankija teeb menetluses otsuseid peale edukaks tunnistamist, nt kontrollib edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumist, siis tuleb teha hankelepingu sõlmimise otsus ning esitada pakkujatele teade otsuse kohta ning ooteaega arvestada lähtudes selle teate saatmisest.
6. Kas hankija peab kohaldama ooteaega ka siis, kui lihthankemenetluses on esitanud pakkumuse ainult üks pakkuja?
(lisatud17.12.2019)
RHS § 125 lg 8 kohaselt lähtub hankija lihthankemenetluses hankelepingu sõlmimisel RHS §-s 120 sätestatust RHS § 125 lg-s 9 sätestatud erisustega. Seega kohaldub ka lihthankemenetluse puhul RHS § 120 lg 3, mistõttu ei pea hankija juhul, kui lihthankemenetluses on pakkumuse esitanud ainult üks pakkuja, hankelepingu sõlmimisel ooteaega kohaldama.