Lihthankemenetluse korral peab hankija järgima RHS 2. peatükis sätestatut vaid siis, kui vastav kohustus on sätestatud lihthankemenetlust reguleerivas §-s 125. Kuna RHS § 77 asub 2. peatükis ja selle sätte järgimise kohustust § 125 ei sätesta, siis ei pea lihthankemenetluse korral hankija järgima ka riigihanke alusdokumentidele §-s 77 kehtestatud kohustuslikke nõudeid.

Kvalifitseerimistingimuste kehtestamine ei ole lihthankemenetluse korral kohustuslik, sest RHS §-s 125 ei ole vastavat regulatsiooni kehtestatud. Juhime siinkohal tähelepanu, et ka hankemenetluse korral ei ole kvalifitseerimistingimuste kehtestamine kohustuslik (RHS § 98 lg 1, § 99 lg 1, § 100 lg 1, § 101 lg 1). Samas kohustuslike kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimine (RHS § 95 lg 1) on lihthankemenetluse puhul nõutav (RHS § 125 lg 7). Kui hankija soovib lihthankemenetluses kontrollida vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid (RHS § 95 lg 4) ning kehtestada kvalifitseerimise tingimusi, vastavustingimusi, hindamiskriteeriume ja läbi rääkida, siis tuleb vastav kord riigihanke alusdokumentidesse kirja panna.

Kuigi keskkonnaministri 29.06.2021 määruse nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ seletuskirja kohaselt on ka lihthankemenetluses kohustuslik kehtestada juhul, kui hankelepingu esemeks on mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed või koopia- ja joonestuspaber, keskkonnahoidlikud kriteeriumid, on tegemist eksitava teabega, kuivõrd lihthankemenetluses ei kohaldu RHS § 77, sh lg 61, mis eelnimetatud hankelepingu esemete osas riigihanke alusdokumentides keskkonnahoidlike kriteeriumite kehtestamise kohustuse ette näeb. Samas võib hankija lihthankemenetluses kohaldada RHS § 77 lg 61 vabatahtlikult.

Lihthankemenetluses saab kasutada pöördmenetlust juhul, kui selline võimalus on ette nähtud riigihanke alusdokumentides. Korrektne oleks alusdokumentides kirjeldada pöördmenetluse sisu vastavalt või analoogselt § 52 lg-s 3 sätestatuga. Riigihanke alusdokumentides võib ka ette näha, et hankija jätab endale võimaluse pöördmenetluse läbiviimise otsustamiseks pärast pakkumuste esitamist.