Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

6.5.2 Investeeringud kinnis- ja vallasasjade soetamiseks

Uuendatud 01.02.2021

Investeeringute ja investeeringutoetuste planeerimisel lähtutakse investeeringute jaotamisest kinnisasja suunatavaks investeeringuks ja investeeringuks vallasasja soetamiseks.

Investeeringud kinnisasja soetamiseks
Kinnisasja suunatavaks investeeringuks on üldjuhul ehitamine ehitusseadustiku § 4 mõistes (püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine, laiendamine, rekonstrueerimine, asendamine) ja kinnisasja soetamine. Kinnisasi võib olla 1. maa; 2. hoone, hoone osa; 3. rajatis; 4. eelnevate punktidega seotud õigused ning kohustused (hoonestusõigus, kasutusvaldus, korteriomand, korterihoonestusõigus).
Kinnisasja suunatud investeeringu hulka loetakse ainult need vallasasjad, mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja konkreetsele ehitisele spetsiifilise vajadusega.

Kinnisasja suunatav investeering planeeritakse objektipõhiselt
Üldjuhul on kinnisasja suunatud investeeringu objekt samaväärne kinnisvaraasutusega (kinnistu) või Vabariigi Valitsuses otsustatud investeeringu projektiga.

Kinnisasja suunatud investeeringu objektile tuleb anda nimetus, mis koosneb kinnisvaraasutuse nimest või võimalikult täpselt kirjeldatud investeeringust kinnisasja. Kinnisvaraasutuseks on ühe asutuse või juriidilise isiku poolt kindlal eesmärgil kasutatav kinnistu (maa, hoone, hoonekompleks, rajatis) või nende kogum. Kui ühel kasutajal on sarnaseid kinnisvaraasutusi mitmes erinevas asukohas, planeeritakse objektina need eraldi paiknevad kinnisvaraasutused. Kinnisvaraasutuse nimes peab sisalduma asutuse asupaiga (linn, vald, alev, küla) nimi. Kinnisvaraasutuseks on nt „Valga Gümnaasium“, „Maksu ja Tolliameti Jõgeva teenindusbüroo“, „Vändra päästehoone“, „Endla teatri peahoone“. Ühe kinnisvaraasutusega võib olla seotud mitu erinevat Vabariigi Valitsuse otsust. Kui ühe kinnisvaraasutusega seotud investeerimisprojektid on eraldi juhitavad, liigendatakse need eraldi investeeringuobjektina.

Investeeringud kinnisasjadesse kinnitab valitsus objektide lõikes (riigieelarve seadus, § 31, lõige 1). Erandjuhtudel, kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga, võib luua kinnisvara investeeringuobjektid asutuste gruppide või valitsemisala lõikes, nn grupiobjekt (nt koolide remondid). Grupiobjekt on kasutusel ka investeeringute toetusmeetme planeerimisel juhul, kui investeeringuobjektide vahel valiku tegemine on volitatud ministrile. Tüüpiliselt on need investeeringutoetuse andmised avatud taotlusvooruga (nt väikeelamute energiatõhususe suurendamine). Valitsuses otsustatakse sellisel juhul investeeringutoetuse eesmärk ja toetusmeetme kogumaht.

Hoonestatud kinnisasja suunatud investeeringute planeerimist vt käsiraamatus ptk 8.2.8.1 "Hoonestatud kinnisvara juhtimiskava".

 

Vallasasjade investeeringud grupeeritakse, planeeritakse ja liigendatakse sisult sarnaste soetusgruppide lõikes riigiülese objektikoodiga IN001000 – IN004000 eelarveklassifikaatori lisa 5 (PDF) alusel. Muudesse investeeringutesse (kood IN005000) planeeritakse intellektuaalne, bioloogiline jm amortiseeritav vallasvara, mis ei klassifitseeru soetusgruppidesse IN001000 – IN004000. Kinnisasja suunatud investeeringut ei tohi klassifitseerida muu investeeringu (IN005000) soetusgruppi.
Soetusgrupist võib vajadusel esitada investeerimisprojekti eraldiseisva üksikprojektina. Sellisel juhul näidatakse soetusgrupi objektikoodi 3 viimast kohta järjekorra numbrina.