Sa oled siin

Hankelepingute muutmine ja vääramatu jõud

1. Hankelepingute muutmine ja vääramatu jõud

Riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepingud on võlaõiguslikud lepingud ning nende täitmisele tuleb rakendada võlaõigusseaduses sätestatut ning lepingus kokku lepitut. Riigihangete seadus ei sekku hankelepingu täitmisesse rohkem, kui üksnes hankelepingu muutmise (RHS § 123) ning teatud juhtudel ka ülesütlemise küsimustes (RHS § 124). RHS § 123 kohane hankelepingu muutmine ei ole samastatav VÕS § 103 olukorraga, kus lepingupool ei saa vääramatu jõu tõttu oma lepingulisi kohustusi täita. Enamasti on hankelepingutes vääramatu jõu klauslites kokku lepitud ning need reeglid võivad olla erinevad, seepärast tuleb iga lepingut vaadelda eraldi.

Eriolukorrast tulenevaid asjaolusid võib olenevalt hankelepingust vääramatuks jõuks pidada ja sellisel juhul tuleb lähtuda lepingus sisalduvatest vääramatu jõu klauslitest. Juhul kui lepingus on ette nähtud lepingu muutmise võimalus tulenevalt vääramatust jõust ning muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused, näiteks hinna läbivaatamise kohta, olid riigihanke alusdokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud ja sealjuures ei muudeta lepingu üldist olemust, siis on hankelepingu muudatused lubatud RHS § 123 lg 1 p 2 alusel. Vääramatu jõu klauslid võivad olla ka sellised, mis hankelepingu muudatust ei tingi. Sellisel juhul saab neid kohaldada, järgimata RHS §-s 123 sätestatut.

Olukorras, kus lepingus ette nähtud regulatsioon RHS § 123 lg 1 p 2 nõuetele ei vasta, kuid hankija soovib ikkagi kokku leppida hankelepingu muutmises, näiteks tasuda pakkujale perioodil, kus pakkuja ei saa teenust osutada, nö ootetasu, tuleks muudatust hinnata mõne teise RHS § 123 lg 1 p-i valguses. Näiteks RHS § 123  lg 1 p 4 alusel võib lepingut muuta, kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest.

Eriolukorrast tulenevad asjaolud on kahtlemata sellised, mida hankija ei saanud riigihanget ette valmistades ega hankelepingut sõlmides ette näha. Sellega on § 123 lg 1 p 4 esimene eeldus täidetud. Hankelepingu üldise olemuse muutmine tähendaks näiteks muudatust hankelepingu liigis, esemes, ulatuses või koguses. Kui sellist muudatust ei tehta, on ka teine selle punkti eeldus täidetud. Kolmanda eelduse puhul tuleb silmas pidada, et kui hankelepingu esialgses maksumuses muutust ei toimu, näiteks pelgalt lepingu tähtaja pikendamisel põhjusel, et hankelepingu täitmine on võimatu ja vastavalt eriolukorrast tulenevate piirangute kestusele, on hankelepingu muutmine selle punkti alusel samuti lubatav. Kui lepingu muudatuse tulemusena muudetakse ka lepingu maksumust, siis ei tohi muudatus ületa 50 protsenti lepingu algsest maksumusest. RHS § 123 lg 1 p 4 alusel lepingu muutmise järel tuleb 10 päeva jooksul esitada riigihangete registrile hankelepingu muutmise teade.

Väiksemat rahalist väärtust omavate muudatuste korral on võimalik kasutada ka RHS § 123 lg 1 p 1 sätestatud muutmise alust. See tähendab, et hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuse väärtus ei ületa rahvusvahelist piirmäära ning muudatuste väärtus kokku ei ületa 10 protsenti asjade või teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest või 10 protsenti kontsessioonilepingu algsest maksumusest.

Rahandusministeerium saab anda selgitusi ainult riigihangete seaduse kohta, võlaõigusseaduse, sh vääramatu jõu tõlgendamise küsimustes palume pöörduda kas õigusnõustajate või teiste pädevate asutuste poole. Pikemalt on võimalik vääramatust jõust lugeda näiteks järgmistelt veebilehtedelt:

https://www.eversheds-sutherland.com/global/en/where/cee/estonia/-ee/overview/news/shownews.page?News=en/estonia/ee/koroona-covid-19
https://www.sorainen.com/et/valjaanded/koroonaviirus-kui-force-majeure/
https://www.rmp.ee/uudised/juhile/vaaramatu-joud-covid-19-mottes-olemasolevad-lepingud-ja-hetkel-solmitavad-lepingud
https://rask.ee/soovitused-ettevotluseks-eriolukorras/lepingulised-suhted
https://www.riigiteataja.ee/oigusuudised/kohtuuudiste_nimekiri/1378
https://www.juridica.ee/article.php?uri=2004_8_mis_on_v_ramatu_j_ud_
https://derlingprimus.eu/et/eriolukorra-teavet-ettevotjatele/ 
https://www.just.ee/et/lepinguoiguslikud-reeglid-ja-vaaramatu-joud?fbclid=IwAR1LcvOjxsvjvMP-oVH5Ta3pxIIHwFsNv-hyaoqkwXCP1N3MnWvH32BvcXM

 

2. Riigihangete arvete maksetähtajad

Kaubandus- Tööstuskoda on teinud Vabariigi Valitusele ettepaneku vaadata üle riigihangete maksetähtajad ning rakendada kiirendatud tasumist. Selgitame, et maksimaalsed riigihangete arvete maksetähtpäevad on kehtestatud võlaõigusseaduses. Riigihangetes on need üldjuhul kas 30 päeva või 60 päeva, olenevalt hankija liigist.
Kuna seadus näeb ette üksnes maksimaalsed tähtajad, on hankijatel lubatud arveid maksta kiiremini. Soovitame eelnevast lähtudes hankijatel võimalusel arveid tasuda kiiremini kui seaduses sätestatud, eriti nendele ettevõtjatele, kes tegutsevad majandussektorites, mis on kõige enam negatiivselt viiruse levikust ja sellest tingitud olukorrast mõjutatud.

Viimati uuendatud: 7. aprill 2020