Rahvusvahelised arengud on toonud kaasa vajaduse pöörata tähelepanu riigi majanduskeskkonna usaldusväärsuse kaitsele. Rahapesu ja seotus terrorismi rahastamisega ohustab ja õõnestab iga õigusriigi majandust: suured “musta raha” vood võivad kahjustada rahandussektori stabiilsust ja ohustada siseturgu ning terrorism võib kõigutada meie ühiskonna alustalasid.
Eesti ei saa hoolimata oma väikesest rahvaarvust alahinnata oma kohta ühe osana rahvusvahelises rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis. Riigi jätkusuutliku arengu tagamiseks peame kindlustama selle, et Eestis rakenduksid kõik rahvusvahelised rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks välja töötatud standardid.
Rahapesu ja terrorism ei ole reeglina vaid ühe riigi piirides toimuv kuritegevus, mistõttu peab tagama kõigi lülide toimimise rahvusvahelises järelevalvevõrgustikus.
Riigid peaksid kiiresti, konstruktiivselt ja tulemuslikult andma võimalikult laiaulatuslikku vastastikust abi seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumite uurimisega. Sestap peame omalt poolt tegema kõik selleks, et toimiks rahvusvaheline koostöö järelevalve ja uurimisorganite vahel.
Rahapesu meetodid ja tehnikad muutuvad sedamööda, kuidas töötatakse välja vastumeetmeid.
Globaliseerunud infoühiskonnas väheneb tsiviilkäibe läbipaistvus ja seetõttu ka usalduslikkus: riigid peavad pingutama, et vastumeetmed kurjategijate ohjamiseks oleksid tõhusad.
Et kurjategijatel ei õnnestuks karistuseta pääseda, tuleb pidevalt täiendada ja täiustada kehtivat rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alast seadusandlust.
Tegeliku kasusaaja andmete esitamine
Tegeliku kasusaaja andmete hoidmise ja kogumise kohustus
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse 9. peatükk, mis käsitleb juriidilise isiku tegeliku kasusaaja andmeid, jõustub 1. septembril 2018.
Seaduse kohaselt on eraõiguslikel juriidilistel isikutel kohustus hoida ja koguda asjakohaseid, täpseid ja ajakohastatud andmeid tegelike kasusaajate kohta, samuti teavet omandiõiguse või muude kontrolli teostamise viiside kohta.
Tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus on seni olnud krediidi- ja finantseerimisasutustel, notaritel jm kohustatud isikutel ärisuhte loomisel või tehingute tegemisel. 1. septembrist jõustuvate rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse sätete kohaselt on eraõiguslikel juriidilistel isikutel kohustus oma tegelikud kasusaajad äriregistri infosüsteemi kaudu avaldada. Selleks peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed tegelike kasusaajate andmed juhatusele avaldama. Juhatus esitab või kinnitab need andmed äriregistri ettevõtjaportaalis. Juhatus kinnitab andmete õigsust ja seejärel saavad need andmed avalikuks äriregistri teabesüsteemis. Kui juhatusel puudub võimalus andmeid esitada ettevõtjaportaalis (nt puudub kehtiv ID-kaart), on seda võimalik teha notari vahendusel.
Praktikas peab juhatus aru saama nii juriidilise isiku omandi- ja kontrollistruktuurist kui ka tuvastama tegeliku kasusaaja kriteeriumitele vastavad füüsilised isikud.
- Tegelike kasusaajate andmete esitamise juhis (374.83 KB, PDF)
- Guidelines for the definition of a beneficial owner (158 KB, DOC) (juhis inglise keeles)
- Инструкция по определению реального бенефициара (135.61 KB, DOCX) (juhis vene keeles)
Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangud
Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamisega on efektiivne siis, kui optimaalsed ressursid suunatakse õigesse kohta. Sel eesmärgil on rahvusvaheline üldsus aktsepteerinud arusaama, et antud valdkonna riskid tuleks hinnata ennetavalt ja riskihinnanguid ka regulaarselt ajakohastada. Riskihinnangu abil analüüsitakse nii selliseid asjaolusid ja olukordi, mis vajavad parendustegevusi riiklikul tasemel, rohkem ressurssi riskide ennetamiseks erasektori ettevõtjatelt kui ka selliseid olukordi, kuhu täiendavate ressursside suunamine ei ole põhjendatud ja otstarbekas.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise riske hinnatakse erinevatel tasanditel: EL tasandil, liikmesriigi tasandil ning, vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele, kohustatud isikute tasandil.
Koostatud riskihinnangute tulemused tehakse avalikkusele kättesaadavaks ulatuses, kus need ei sisalda salastatud andmeid.
OLULINE INFO!
2017. a Euroopa Liidu Komisjoni avaldatud EL-ülene riskihinnang (SNRA e. supranational risk assessment) on vastavalt 4. rahapesu tõkestamise direktiivile (EU 2015/849) liikmesriikidele täida-või-selgita põhimõttel siduv. Riskihinnang on kättesaadav siit:
• SNRA Report
o annex SNRA part 1
o annex SNRA part 2
Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang
Eesti esimese rahapesu ja terrorismi rahastamise alase siseriikliku riskihinnangu tulemused kinnitas Vabariigi Valitsuse rahapesu tõkestamise alane komisjon 5. jaanuaril 2015. Eesti siseriiklik rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnang koostatakse vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-le 11 ja selle eesmärgiks on:
1) näha ette rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alaste õigusaktide, muude valdkonna ja sidusvaldkondade regulatsioonide ning järelevalveasutuste juhendite väljatöötamise ja muutmise vajadus;
2) määrata sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid ning vajaduse korral riigid või jurisdiktsioonid, mille suhtes kohustatud isikud peavad kohaldama tugevdatud hoolsusmeetmeid, mida vajaduse korral täpsustatakse;
3) määrata sektorid, valdkonnad, tehingumahud ja -liigid, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on väiksem ning kus on võimalik rakendada lihtsustatud hoolsusmeetmeid;
4) anda juhiseid ministeeriumidele ning nende valitsemisala asutustele vahendite eraldamiseks ja prioriteetide seadmiseks rahapesuga võitlemisel ning terrorismi rahastamise tõkestamisel.
Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang 2015
| Nimetus | Kategooria/Teostaja | Sisestamise kuupäev | Faili suurus | |
|---|---|---|---|---|
 |
20.03.2018
|
38.17 KB | Lae alla | |
|
|
20.03.2018
|
508.45 KB | Lae alla | |
|
|
20.03.2018
|
23.68 KB | Lae alla | |
|
|
20.03.2018
|
28.06 KB | Lae alla | |
|
|
20.03.2018
|
32.97 KB | Lae alla | |
 |
22.03.2018
|
18.8 KB | Lae alla | |
|
|
20.03.2018
|
59.47 KB | Lae alla | |
|
|
22.03.2018
|
17.05 KB | Lae alla | |
|
|
22.03.2018
|
28.98 KB | Lae alla | |
|
|
22.03.2018
|
43.28 KB | Lae alla | |
|
|
20.03.2018
|
209.5 KB | Lae alla | |
|
|
22.03.2018
|
20.09 KB | Lae alla | |
|
|
22.03.2018
|
82.07 KB | Lae alla | |
|
|
22.03.2018
|
117.2 KB | Lae alla | |
|
|
20.03.2018
|
23.07 KB | Lae alla | |
|
|
22.03.2018
|
17.6 KB | Lae alla | |
|
|
22.03.2018
|
75.32 KB | Lae alla | |
|
|
22.03.2018
|
110.13 KB | Lae alla | |
|
|
20.03.2018
|
22.86 KB | Lae alla | |
|
|
22.03.2018
|
18.88 KB | Lae alla | |
|
|
22.03.2018
|
79.14 KB | Lae alla | |
|
|
22.03.2018
|
110.3 KB | Lae alla | |
|
|
20.03.2018
|
61.16 KB | Lae alla | |
|
|
22.03.2018
|
28.47 KB | Lae alla | |
|
|
20.03.2018
|
87.85 KB | Lae alla | |
|
|
22.03.2018
|
66.21 KB | Lae alla | |
|
|
20.03.2018
|
49.75 KB | Lae alla |
Rahapesuga võitlevad organisatsioonid Eestis
Eestis tegelevad rahapesu vastase võitlusega mitmed organisatsioonid. Üldine vastutus seadusandliku tausta ja tegevuse koordineerimise eest on pandud rahandusministeeriumile.
Politsei- ja Piirivalveameti iseseisva struktuuriüksusena tegutseb rahapesu andmebüroo, mille ülesandeks on koguda materjali kahtlaste tehingute kohta, ja edastada see rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitleva kuriteo tunnuste ilmnemisel uurimisasutusele.
Kurjategijate kindlakstegemisel ja karistamisel on aktiivselt tegevad ka prokuratuur, Kaitsepolitsei, Maksu- ja tolliamet ja Eesti kohtud.
Eesti finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse eest vastutab Finantsinspektsioon. Et rahapesu ja terrorismi rahastamise temaatika on vahetult rahandussektori usaldusväärsuse ja stabiilisusega seotud, on finantsinspektsiooni ülesandeks teostada turujärelvalvet ka selles vallas.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse edendamiseks on ellu kutsutud ka rahapesu tõkestamise alane valitsuskomisjon, mida juhib rahandusminister. Komisjoni kuuluvad mitmete ministeeriumide, maksu- ja tolliameti, prokuratuuri, politseiasutuste, Eesti Panga ja finantsinspektsiooni esindajad. Komisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord nelja kuu jooksul.
Et saada võimalikult palju infot selle kohta, milline on olukord turul ja kuulata ära ka rahapesu ennetavate rakendajate - turuosaliste - ettepanekud, moodustati komisjoni juurde ka turuosaliste nõukoda, mille peamiseks ülesandeks on tõsta ettevõtjate teadlikkust ja anda neile kaasarääkimisvõimalus neid puudutavate rahapesu ja terrorismiga seotud õigusaktide väljatöötamisel. Nõukotta kuuluvad mitmete ettevõtjate liitude ja teiste teemaga kokkupuutuvate ametite esindajad, samuti rahandusministeeriumi töötajad.
Viimasena aga kindlasti mitte väheolulisena tuleb rahapesuvastases võitluses ära nimetada Eesti riigi seaduskuulekad kodanikud - ennekõike need inimesed, kes tegelevad ettevõtlusega või tegutsevad finantssektoris.
28. jaanuaril 2008. a kehtima hakanud seaduse alusel laienes kohustatud isikute ring, kes peavad rahapesu andmebürood teavitama, kui tehakse sularahatehinguid suurte summadega. Kohustatud isikuteks on pangad ja kõik finantsteenuseid pakkuvad ettevõtjad, õnnemängude korraldajad, aga ka näiteks kinnisvaravahendusega tegelevad isikud, pandimajapidajad, audiitorid ja raamatupidamise teenuse või nõustamisteenuse pakkujad.
Kohustatud isikuteks on ka teised kauplejad juhul, kui neile tasutakse sularahas üle 15 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas seda tehakse ühe maksena või mitme omavahelist seost omava maksena. Samuti peavad seaduse nõuetega arvestama teatud juhtudel ka notarid, advokaadid, kohtutäiturid, pankrotihaldurid või muud õigusteenuse osutajad. Ka peavad kõik füüsilised ja juriidilised isikud arvestama sellega, et kui luuakse kestvuslepingul põhinev lepinguline suhe või kui tehakse suuresummaline tehing, tuleb olla valmis enda kohta senisest rohkem infot andma, et ettevõtjal oleks korrektselt võimalik tuvastada isikusamasus.
Kohustatud isik, välja arvatud krediidiasutus, peab teatama rahapesu andmebüroole igast tehingust, kus sularahas või muus vääringus tasutakse 32 000 euro või enam. Krediidiasutusele kohaldub selline teatamiskohustus vaid juhul, kui ta tegutseb sisuliselt valuutavahetajana.
Oluliseks uuenduseks on ettevõtjate registreerimiskohustus majandustegevuse registris. Seaduse kohaselt tuleb majandustegevuse registris registreerida kõik finantsteenuseid osutavad ettevõtjad, kes ei kuulu finantsinspektsiooni järelevalve alla. Muu hulgas peavad end registreerima ka SMS- ja teised kiirlaenude pakkujad, aga ka pandimajapidajad ja samuti ka seni registreerimiskohustusega olnud valuutavahetusteenuse pakkujad.
Rahapesu tõkestamise valitsuskomisjon
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjon moodustati 2018. aasta 19. aprilli Vabariigi Valitsuse määrusega nr 34. Komisjoni tegevus hõlmab nii rahapesu ja terrorismi tõkestamise poliitika kujundamist kui ka koordineerimist riiklike riskide kaardistamisel ja nende maandamise tegevusplaani koostamisel. Komisjoni kuuluvad mitmete ministeeriumide, maksu- ja tolliameti, prokuratuuri, politseiasutuste, Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni esindajad. Komisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord nelja kuu jooksul. Komisjoni ülesanneteks on:
1) koordineerida riikliku riskihinnangu koostamist ning selle hinnangu ajakohasena hoidmist;
2) koostada riiklikus riskihinnangus tuvastatud riske maandavate meetmete ja tegevuste rakendamise plaan (edaspidi tegevusplaan), määrates kindlaks asutused, kes riske maandavaid meetmeid ja tegevusi rakendavad, ning tähtajad, mille jooksul tuleb meetmed rakendada ja tegevused läbi viia;
3) korraldada ja kontrollida tegevusplaani täitmist;
4) välja töötada riskihinnangu ja tegevusplaani alusel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alane poliitika ning teha ettepanekuid seaduste muutmise kohta valdkonna ja sidusvaldkondade eest vastutavatele ministritele;
5) teha rahapesu ja terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise alast riigisisest koostööd.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni analüüs ja ettepanekud (1.54 MB, PDF)
Valitsuskomisjoni protokollid.
| Valitsuskomisjoni liikmed | ||
|---|---|---|
| Nimi | Märkus | Asutus |
| Toomas Tõniste | Komisjoni esimees | Rahandusminister |
| Veiko Tali | Komisjoni aseesimees | Rahandusminsiteeriumi kantsler |
| Märten Ross | Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler | |
| Tõnis Saar | Justiitsministeeriumi kantsler | |
| Lauri Lugna | Siseministeeriumi kantsler | |
| Paul Teesalu | Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler | |
| Siim Sikkut | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler | |
| Elmar Vaher | Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor | |
| Lavly Perling | Riigi peaprokurör | |
| Valdur Laid | Maksu- ja Tolliameti peadirektor | |
| Arnold Sinisalu | Kaitsepolitseiameti peadirektor | |
| Madis Reimand | Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroo juht | |
| Andre Nõmm | Finantsinspektsiooni juhatuse liige | |
| Madis Müller | Eesti Panga asepresident | |
Turuosaliste nõukoda
RahaPTS § 12 lg 3 alusel ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjoni 2. mai 2018. a otsusega loodi rahandusministri käskkirjaga eelnimetatud valitsuskomisjoni juurde kohustatud isikute esindajate komisjon (turuosaliste nõukoda), kelle eesmärk on valitsuskomisjonile tema ülesannete täitmisega seoses nõu anda. Nõukoda on tegutsenud koos eelmise valitsuskomisjoniga alates aastast 2006. Nõukoda esitab arvamusi ja ettepanekuid komisjoni esitatud küsimustele või tuginedes komisjoni esitatud dokumentidele:
1) riikliku riskihinnangu koostamise ning selle hinnangu ajakohasena hoidmise kohta;
2) riiklikus riskihinnangus tuvastatud riske maandavate meetmete ja tegevuste rakendamise plaani (edaspidi tegevusplaan) koostamise ja rakendamise kohta,
3) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alane poliitika väljatöötamise ning ettepanekuid seaduste muutmise kohta;
4) rahapesu ja terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise alase riigisisese koostöö koordineerimise kohta.
| Nõukoja liikmed ja kontaktid | |||
| Nimi | Organisatsioon | E-Post | |
| Katrin Talihärm | Eesti Pangaliit |
|
taliharm@pangaliit.ee |
| Kuno Rääk | Valuutavahetajate esindaja, AS TavexWise, AS Tavid | kuno@tavid.ee | |
| Tõnis Rüütel | Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit, Eesti Kinnisvarafirmade Liit | ekfl@ekfl.ee | |
| Arno Sillat | Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit | amtel@amtel.ee | |
| Reet Hääl | Eesti Liisingühingute Liit | liising@liisingliit.ee | |
| Kardo Karon | Eesti Kindlustusseltside Liit | kardo.karon@lkf.ee | |
| Mariann Lugus | Eesti Turismifirmade Liit | mariann.lugus@etfl.ee | |
| Eve Strang | Notarite Koda | eve.strang@notar.ee | |
| Toomas Vaher | Eesti Advokatuur | toomas.vaher@ellex.ee | |
| Kärt Kõiva | AS Eesti Post | kart.koiva@omniva.ee | |
| Mait Palts | Eesti Kaubandus - Tööstuskoda | mait.palts@koda.ee | |
| Margus Tammeraja | Eesti Raamatupidajate Kogu | margus@tammeraja.ee | |
| Mare Kingo | Audiitorkogu | mare.kingo@audiitorkogu.ee | |
| Mati Kadak | Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda | mati.kadak@kpkoda.ee | |
| Alari Rammo | Vabaühenduste Liit | alari@heakodanik.ee | |
| Tuuli Säärits | FinanceEstonia MTÜ | tuuli@inbank.ee | |
| Taavi Tamkivi | LeapIN | taavi.tamkivi@gmail.com | |
| Anu Ahas | TransferWise Ltd | ||
Rahvusvahelised rahapesuga võitlevad organisatsioonid
FATF
FATF, täisnimega Financial Action Task Force ehk eesti keeles rahapesuvastane töökond on demokraatlike riikide valitsustevaheline organ, mis töötab välja rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse standardeid ning meetodeid ja edendab sellealast poliitikat.
FATFil on 35 liiget: 33 riiki ja valitsust ning 2 rahvusvahelist organisatsiooni, lisaks on FATFil üle 20 vaatleja - viis FATFi laadset piirkondliku organit ja üle 15 rahvusvahelise organisatsiooni või organi. Kõigi liikmete ja vaatlejaliikmete nimekiri on esitatud FATFi koduleheküljel, kust leiate ka muud huvitavat informatsiooni nimetatud organisatsiooni kohta.
Eesti praegusel hetkel FATFi liige ei ole.
Moneyval
Moneyval on Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelev ekspertkomitee, täisnimega Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism. Moneyval, endise nimega PC-R-EV, asutati 1997. aastal Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt, et viia läbi nii enda kui üksteise hindamist rahapesuvastase võitluse meetmete osas, mis on kehtestatud FATFi mittekuuluvates Euroopa Nõukogu riikides.
FATFi 40 soovituse + 9 erisoovituse rakendamise analüüsimiseks mitte-FATFi liikmete seas on Moneyval'i kuuluvad riigid leppinud kokku spetsiaalsetes tüpoloogiates, menetlustes ja hindamiskriteeriumides.
Moneyval'i töö eesmärkideks on ka rahvusvahelise koostöö edendamine ja info jagamine erinevate rahapesu tõkestamise meetmete, nende rakendamise võimaluste ja rahapesu trendide kohta Euroopas.
Iga Euroopa Nõukogu liikmesriik peab nimetama Moneyval’i kolm eksperti, kes osalevad teiste liikmesriikide hindamisel vastavalt oma ekspertvaldkonnale. Eksperdid tuleb määrata kolmes valdkonnas: finants-, õiguskaitse- ja õigusekspertiis. Hinnatakse nii õigusaktide sisu kui ka seda, kuidas neid rakendatakse. Kaks korda aastas toimuvad Moneyvali plenaaristungid, kus arutatakse läbiviidud hindamiste tulemusi ja kinnitatakse liikmesriikide rahapesu alast võitlust hindavad raportid.
Eesti on Moneyvali liige.
Kontakt rahapesu tõkestamise küsimustes
Ülle Eelmaa - ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist
+372 611 3016, ulle.eelmaa@rahandusministeerium.ee