Arvestusala arengud

Raamatupidamise seaduses sätestatud konsolideerimist puudutavad erandid ja Brexit

 

31. detsembril 2020 lõppes Ühendkuningriigi EList väljaastumise üleminekuperiood. See tähendab, et Ühendkuningriik on nüüd ametlikult kolmas riik ja ELi õigust seal enam ei kohaldata. EL õigus Ühendkuningriigis kestis üleminekuperioodi lõpuni ehk 31. detsembrini 2020. 

Kuna UKst sai alates 1. jaanuarist 2021 ELi mõistes kolmas riik siis alates 1. jaanuarist 2021 ei saa Ühendkuningriikides asuvat emaettevõtjat enam pidada lepinguriigis registreeritud konsolideerivaks üksuseks RPS § 29 lg 5 ja 6  mõistes ning neid erandeid konsolideerimisel rakendada.

Eestis asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad tütarettevõtjad, kelle konsolideeriv üksus asub Ühendkuningriikides, võivad rakendada RPS § 29 lg 5 ja 6 sätestatud erandit 2020. aasta majandusaasta aruande koostamisel, kui tütarettevõtja majandusaasta lõpeb hiljemalt 31. detsember 2020.

/25.01.2021/

Rahandusministeerium

 

 

Tallinna Tehnikaülikool teostas Rahandusministeeriumi tellimusel uuringu, mis kannab nime “Majandusaasta aruannete mitte esitamise mõjuanalüüs Rahandusministeeriumile“.

Uuringu eesmärk oli tuvastada majandusaruannete mitteesitamise ja hilise esitamise põhjused ja tagajärjed ning selgitada välja sobivamad ja mõjusaimad lahendused, mis motiveeriks ettevõtjaid õigeaegselt aastaaruandeid esitama.

Uuring ülesanne oli leida vastused järgmistele küsimustele:

  • Millised on majandusaasta aruannete esitamata jätmise või hilise esitamise otsesed ja kaudsed tagajärjed (statistikale, juhtimisotsustele erasektoris, avalikus sektoris)?

  • Miks jäävad juriidilised isikud hiljaks aastaaruannete esitamisel?

  • Miks jätavad osad ettevõtjad oma aastaaruanded üldse esitamata?

  • Millised on välispraktikas kasutatavad meetmed motiveerimaks ettevõtjaid õigeaegselt aastaaruandeid esitama?

  • Millised on võimalikud mõjusad instrumendid/meetmed, et motiveerida ettevõtjaid majandusaastaaruandeid õigeaegselt esitama?

Uurimus on jaotatud kuueks peatükiks.

Esimeses peatükis antakse ülevaade majandusaasta aruannete esitamise ja ajastamise kohta tehtud varasematest uurimustest.

Teise peatüki fookus on alusandmete analüüsil, mis hõlmab nii kirjeldavat statistikat kui ka ökonomeetrilist analüüsi. Andmeanalüüsi fookuses olid juriidilised isikud kes ei esitanud majandusaasta aruandeid või jäid hiljaks nende esitamisega perioodil 2010-2018. Eraldi vaadeldi äriühinguid ning mittetulundusühingud/sihtasutusi.

Kolmandas peatükis esitatakse ülevaade juhtumianalüüsi raames võrdlusriikide kohta kogutud majandusaasta aruande esitamise regulatsioonidest. Ühtlasi tuuakse välja kättesaadavad faktid nendes riikides kasutatavate majandusaasta aruannete esitamist motiveerivate meetmete kohta.

Neljandas peatükis esitatakse huvigruppidega tehtud intervjuude tulemused. Saadud sisendi alusel selgitatakse välja majandusaasta aruannete kasutatavus laiemalt ning nende tähtaegse mittelaekumisega seotud tagajärjed era- ja avalikus sektoris.

Viies peatükk keskendub majandusaasta aruannete hilinemise ja mitteesitamise põhjusetele ning esitamisega viivitamise vältimisvõimalustele.

Kuuendas peatükis tuuakse välja rakenduslikud soovitused olukorra parandamiseks. Soovitused sisaldavad ennetavaid meetmeid, karistavaid meetmeid ning muid soovitusi tõhusama aruandluskeskkonna loomiseks.

Raporti lõpus on esitatud kokkuvõte, mis koondab uurimuse kõige olulisemad tulemused ning järeldused. Samuti kajastuvad seal lühendatud formaadis olulisemad rakenduslikud soovitused.

Huvitatud lugejal on soovitatav tutvuda peatükkide sees olevate järelduste alapeatükkidega, mis esitavad vastava alateema tulemusi ja järeldusi põhjalikumalt.

Tallinna Tehnikaülikool esitles uuringu tulemusi kõigile huvitatud osapooltele veebi vahendusel 14. detsembril 2020.  Uuringu tutvustusel näidatud slaidid on leitavad all olevas tabelis ning uuringu esitluse lindistus on järele vaadatav RMi YouTube’i kontolt: https://youtu.be/pEzmlfBU_hQ 

Viimati uuendatud: 25. jaanuar 2021