Arvestusala arengud 2014-2019

Rahandusministeerium koostöös Eesti-Šveitsi koostööprojekti "Rahandusalase aruandluse rakendamine Euroopa Liidu õigustikus" tellis jätku-uuringu, mis kannab nime “Arvestusala õigusraamistiku ja praktikamuutused aastatel 2004-2014“.

Uuringu eesmärk oli kaardistada arvestusala õigusraamistikus toimunud muutused antud perioodil Eestis ning tuua välja raamatupidamise ja audiitortegevuse korralduse tugevused ja nõrkused ning soovitused kuidas tugevdada veelgi finantsalase teabe kvaliteeti.

Tegemist on samalaadse jätku-uuringuga nagu Maailmapanga poolt läbi viidud ROSC uuring aastal 2004 (avaldatud Maailmapanga kodulehel).

Uuring katab lühidalt järgmised teemad:

  • Arvestusala muutused aastatel 2004-2014, sh
    • regulatsioonides, standardites ja juhendites;
    • järelevalve korralduses;
    • hariduses  (sh kutse taotlemises ning täiendõppes);
    • kutse kvaliteedi tagamises;
    • juhendmaterjalide kvaliteedis ja kättesaadavuses.
  • Eesti siseriiklike regulatsioonide ja standardite võrdlus Euroopa parima praktikaga;
  • Aastaaruannete kasutajate (investorite, finantssektori jt) tagasiside teostatud muudatustele ja finantsaruannete kvaliteedile ning usaldusväärsusele tervikuna.

Rahandusministeerium ja PwC Eesti esitlesid uuringut 11. jaanuaril 2016. Avasõnad ütles rahandusminister Sven Sester, muudatusi raamatupidamise ja audiitortegevuse korralduses ja praktikates tutvustasid PwC Eesti auditiosakonna juht ja PwC rahvusvaheline partner Tiit Raimla, PwC ärikonsultatsioonide osakonna juhtivkonsultant Tarmo Meresmaa ning PwC Eesti vandeaudiitorid Liina Link ja Liis Talpas. Esitluse salvestust saab vaadata Youtube'i kaudu.

Täiendava info saamiseks pöörduge palun Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna töötaja Mirjam Suurekivi poole (tel 611 3627), mirjam.suurekivi@fin.ee).

10. detsembril 2015 võttis Riigikogu 65 poolthäälega vastu raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (65 SE), mis määratleb ära mikro- ja väikeettevõtjad ning keskmise suurusega ja suurettevõtjad. Samuti võimaldab seadus mikro- ja väikeettevõtjatel esitada senisest lühem majandusaasta aruanne.

Eelnõu eesmärk on parandada avalikkusele suunatud arvestusalase info kvaliteeti ja võrreldavust ning vähendada sealjuures mikro- ja väikeettevõtja halduskoormust. Eelnõu jõustumisega võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu raamatupidamisdirektiiv 2013/34/EL.

Hea õigusloome tava kohaselt peab õigusloomeprotsess olema ettenähtav ja avatud. Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema teadmiste põhised, selged ning põhjendatud avaliku huviga. Eeltoodut silmas pidades on Rahandusministeeriumi eesmärgiks valdkondlike sidusrühmade ja laia avalikkuse kaasamine seadusandlike algatuste väljatöötamisse ja poliitikakujundamisse.

Eeltoodut arvestades oleme arvestusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamise eesmärgil:

  • viinud läbi kolm arvestusala arengut puudutavat ümarlauda (17.02.2014, 09.07.2014 ja 28.08.2014);
  • viinud läbi arvestusvaldkonna perspektiive käsitleva küsitluse, et selgitada välja, millised on sihtrühma ootused, milliseid küsimusi peab õigussüsteem lahendama, millele kaasa aitama, mida takistama ja mille takistamisest hoiduma;
  • töötanud välja raamatupidamise seaduse väljatöötamiskavatsuse;
  • töötanud välja raamatupidamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Ülalnimetatud dokumendid ja ülevaated sidusrühmadelt laekunud arvamustest ning ettepanekutest on toodud allpool.

Täiendava info saamiseks pöörduge palun Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna poole.

Viimati uuendatud: 17. August 2017