Finants- ja ettevõtluspoliitika

Finants- ja ettevõtluspoliitika hõlmab poliitika ja õigusaktide väljatöötamist järgmistes valdkondades: pangandus ja väärtpaberiturg, kogumispensionid ja kindlustus, raamatupidamine ja audiitortegevus, hasartmängude korraldamine, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine.

Nende valdkondadega tegelevad Rahandusministeeriumis Finantsturgude poliitika osakond, Kindlustuspoliitika osakond ning Ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakond.

 

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine


Rahvusvahelised arengud on toonud kaasa vajaduse pöörata tähelepanu riigi majanduskeskkonna usaldusväärsuse kaitsele. Rahapesu ja seotus terrorismi rahastamisega ohustab ja õõnestab iga õigusriigi majandust: suured “musta raha” vood võivad kahjustada rahandussektori stabiilsust ja ohustada siseturgu ning terrorism võib kõigutada meie ühiskonna alustalasid.

Eesti ei saa hoolimata oma väikesest rahvaarvust alahinnata oma kohta ühe osana rahvusvahelises rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis. Riigi jätkusuutliku arengu tagamiseks peame kindlustama selle, et Eestis rakenduksid kõik rahvusvahelised rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks välja töötatud standardid.
 

Rahapesu ja terrorism ei ole reeglina vaid ühe riigi piirides toimuv kuritegevus, mistõttu peab tagama kõigi lülide toimimise rahvusvahelises järelevalvevõrgustikus.

Riigid peaksid kiiresti, konstruktiivselt ja tulemuslikult andma võimalikult laiaulatuslikku vastastikust abi seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumite uurimisega. Sestap peame omalt poolt tegema kõik selleks, et toimiks rahvusvaheline koostöö järelevalve ja uurimisorganite vahel.

Rahapesu meetodid ja tehnikad muutuvad sedamööda, kuidas töötatakse välja vastumeetmeid.

Globaliseerunud infoühiskonnas väheneb tsiviilkäibe läbipaistvus ja seetõttu ka usalduslikkus: riigid peavad pingutama, et vastumeetmed kurjategijate ohjamiseks oleksid tõhusad.

Et kurjategijatel ei õnnestuks karistuseta pääseda, tuleb pidevalt täiendada ja täiustada kehtivat rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alast seadusandlust.

 

Pension


Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast:

Riiklikku vanaduspensioni reguleerib riikliku pensionikindlustuse seadus ning kogumispensione kogumispensionide seadus.

Kohustusliku kogumispensioni süsteem käivitus 2002. aastal ning seni on süsteemiga liitunud tegelenud pensioni kogumisega. 2009. aastal algasid kohustuslikust kogumispensioni süsteemist väljamaksed.

Kohustusliku kogumispensioni väljamaksete ja sellega seotud valikute kohta leiab täpsema informatsiooni pensionikeskuse veebilehelt kogumispensioni peatüki alt.

Teise samba maksete ajutine peatamine 


Riik peatab alates 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini teise sambasse sotsiaalmaksu arvelt (4%) tehtavad sissemaksed. Erandiks on aastatel 1942–1960 sündinud isikud, kelle puhul maksed jätkuvad tavapärases korras.

2020. aasta oktoobris saavad kõik sambaga liitunud valida, kas loobuda ka omapoolse kaheprotsendise makse tegemisest. Kui on soov seda teha, tuleb 2020. aasta oktoobris esitada vastav avaldus. Maksed peatuvad 2020. aasta detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini. Sama valiku saavad teha ka 1942-1960 sündinud, nende puhul peatuvad siis ka sotsiaalmaksu arvelt (4%) tehtavad sissemaksed.

Neile, kes sel perioodil ise kogumist jätkavad, kantakse aastatel 2023 ja 2024 täiendavalt teise sambasse vahepeal peatatud sotsiaalmaksu arvelt tehtavad maksed koos tootlusega.

Maksete ajutine peatamine ja avalduse esitamine käesoleva aasta oktoobris ei ole seotud valitsuse plaaniga muuta teine sammas vabatahtlikuks ega mõjuta neid valikuid, mida samba vabatahtlikuks muutmisega inimestele anda soovitakse.

Loe rohkem siin (PDF)

Lisamaterjalid

Pangandus ja väärtpaberiturg


Rahandusministeeriumis töötab panganduse, väärtpaberituru, investeerimisfondide ja muude finantsteenuste alaseid õigusakte välja ning koordineerib sellealast tegevust finantsturgude poliitika osakond.

Peamised panganduse ja väärtpaberituru valdkonda reguleerivad õigusaktid on Finantsinspektsiooni seadus, Krediidiasutuste seadus, Väärtpaberituru seadus, Investeerimisfondide seadus, Eesti väärtpaberite keskregistri seadus, Hoiu-laenuühistu seadus ning Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus. Õigusaktid on kättesaadavad Riigi Teataja koduleheküljelt.

ELi kapitaliturgude liidu algatus


Euroopa Komisjon algatas konsultatsiooni (nn rohelise raamatu) ELi kapitaliturgude liidu loomiseks. See võib oluliselt mõjutada ka Eesti kapitaliturgu.

Konsultatsiooni käigus uuriti, kuidas kaotada ELi-siseselt tõkked piiriüleste investeeringute tegemisele, eelkõige kuidas parandada väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE-de) ligipääsu rahastamisvõimalustele (lisaks pangalaenudele), mitmekesistada üldisemalt majanduse rahastamist ja vähendada seejuures kapitali kaasamise kulusid jmt.

Rahandusministeerium korjas kõigi asjaosaliste arvamused kapitaliturgude liidu kohta. Euroopa Komisjoni konsultatsiooni tähtaeg on 2015. aasta 13. mail.

 

Finantskirjaoskus


Finantskirjaoskus ehk rahatarkus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks.  Finantskirjaoskus on näiteks oskus koostada pere-eelarvet, teadmised investeerimise põhitõdedest ning säästev ja vastutustundlik hoiak raha suhtes.

Rahandusministeerium toetab finantskirjaoskuse edendamist vajaliku seadusandluse väljatöötamisel ning koordineerib Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programmi aastateks 2013–2020 (818.78 KB, PDF)tegevust.

Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programmiga antakse ühtne raamistik ja eesmärk kogu finantskirjaoskuse valdkonna edendamise tegevustele Eestis. Programmiga ühendab avalikku- ja erasektorit esindavate organisatsioonide tegevusi.

 

Finantskirjaoskuse edendamise programmi eesmärgid:

  • Inimesed teadvustavad rahaasjade planeerimise vajalikkust ja nende hoiakud toetavad arukate finantsotsuste langetamist.
  • Inimesed saavad aru finantsteenustest ja oskavad nende abil oma rahaasju igas eluetapis korraldada.
  • Finantsteenuseid pakutakse vastutustundlikult.

Programmi valmistas ette rahandusministeerium koostöös haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, finantsinspektsiooni, tarbijakaitseameti ning mitmete teiste Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamisega seotud organisatsioonide esindajatega nii avalikust kui ka erasektorist. Nende organisatsioonide esindajate kaasamine toetab avaliku ja erasektori tegevuste paremat sidusust ning programmi eesmärkide efektiivsemat ja tulemuslikumat saavutamist.

Kontakt finantskirjaoskusega seonduvalt:
Liisi Kirch, kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist
Liisi.Kirch@fin.ee

 

Viimati uuendatud: 1. juuli 2020