Sa oled siin

Euroopa Kohtu otsus pakkujalt nõutava Eesti registreeringu või loa küsimuses

Euroopa Kohus on teinud eelotsuse asjas C-6/20: Sotsiaalministeerium vs Innove, mis puudutas hanketeates kehtestatud nõuet, et hankelepingu täitmiseks vajalik toiduseaduses sätestatud teatamis- ja loakohustus on täidetud.

Hankija sätestas toiduabi ostmiseks läbi viidud avatud hankemenetluses RHS v.r § 41 lg 3 ja toiduseaduse  § 8 alusel kvalifitseerimistingimuse, milles nõudis, et pakkuja esitaks koos pakkumusega tõendi selle kohta, et hankelepingu täitmiseks vajalik toiduseaduses sätestatud teatamis- ja loakohustus on täidetud. Nimelt oli hankija seisukohal, et hankelepingute täitmiseks tuli kasutada toidu ladustamiseks Eestis asuvat vaheladu või transpordivahendit, kuna vastavaid tingimusi täites saab pakkujast toidukäitleja, kes peab vastavalt toiduseaduse §-le 8 ja määruse nr 852/2004 artikli 6 lõikele 3 täitma Eestis teatamis- ja loakohustust.

Kõnealuses kohtuasjas leidis Euroopa Kohus, et direktiivi 2004/18 artikleid 2 ja 46 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt peab hankija hanketeates kvalifitseerimistingimusena nõudma, et pakkujad esitaksid juba oma pakkumuse esitamise ajal tõendi selle kohta, et neil on kõnealuse riigihanke esemeks oleva tegevuse suhtes kohaldatavates õigusaktides ette nähtud registreering või tunnustus, mille on väljastanud hankelepingu täitmiskoha liikmesriigi pädev asutus, ja seda isegi juhul, kui neil on sarnane registreering või tunnustus juba nende asukoha liikmesriigis.

Kohus märkis, et direktiivi 2004/18 artikli 46 rikkumine toob tingimata kaasa ka proportsionaalsuse põhimõtte ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise, sest nõue, et pakkujatel peab olema Eesti riigiasutuse tunnustus või et nad täidaksid Eestis teatamis- ja loakohustust, on diskrimineeriv ning pole teistes liikmesriikides asutatud pakkujate suhtes põhjendatud.

Kohus tuletas meelde, et kui liikmesriik seab teises liikmesriigis asutatud ettevõtja poolt teenuste osutamise sõltuvusse esimeses liikmesriigis ettevõtte asutamise loa omamise tingimusest, kaotaks (ELTL) artikkel 56 – mille eesmärk on just nimelt kõrvaldada teenuste osutamise vabaduse piirangud isikute puhul, kelle asukoht ei ole liikmesriigis, mille territooriumil tuleb teenust osutada – kogu soovitava toime. Euroopa Kohus leidis, et lisaks inimeste elu ja tervise kaitse kõrge taseme saavutamisele on määruse nr 852/2004 eesmärgiks ka toiduainete vaba liikumise tagamine EL-s ning seda eesmärki kahjustaks see, kui toidukäitlejad  peaksid end registreerima või saama tegevusloa igas liikmesriigis, kuhu nad toiduaineid veavad või ladustavad. Euroopa Kohtu hinnangul on ühes EL liikmesriigis saadud tunnustus või registreering eelduseks, et ettevõtja on sobilik viimati nimetatud liikmesriigis tagama toiduainete tarnimise ja käitlemise ning selline luba peab ettevõtjal võimaldama käidelda toiduaineid ka teises liikmesriigis.

Viimati uuendatud: 25. mai 2021