Sa oled siin

Euroopa hea halduse tava eeskiri

Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud eeskiri sisaldab järgmisi sisulisi sätteid:

Artikkel 1 Üldsäte


Avalikkusega suhtlemisel järgivad institutsioonid ja nende ametnikud käesolevas hea halduse tava eeskirjas, edaspidi: "eeskiri", sätestatud põhimõtteid.

Artikkel 2 Reguleerimisalasse kuuluvad isikud

 

  • Eeskiri laieneb avalikkusega suhtlemisel kõikidele ametnikele ja muudele teenistujatele, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirja ja teenistustingimusi. Edaspidi hõlmab mõiste "ametnikud" nii ametnikke kui ka muid teenistujaid.
  • Institutsioonid ja nende juhtkonnad võtavad tarvitusele vajalikud meetmed, et tagada käesoleva eeskirja sätete kohaldamine ka teiste nende heaks töötavate isikute, näiteks eraõiguslike lepingute alusel tööle võetud isikute, riiklikest asutustest lähetuses olevate ekspertide ning praktikantide suhtes.
  • Mõiste "avalikkus" hõlmab füüsilisi ja juriidilisi isikuid, olenemata sellest, kas nende elukoht või registrijärgne asukoht on liikmesriigis või mitte.
  • Käesoleva eeskirja mõttes tähendab:
    • "institutsioon" ühenduse institutsiooni või asutust;
    • "ametnik" Euroopa Ühenduste ametnikku või muud teenistujat.

Artikkel 3 Reguleerimisalasse kuuluvad suhted

 

  • Käesolev eeskiri sisaldab hea halduse tava üldpõhimõtteid, mida kohaldatakse institutsioonide ja nende juhtkondade mis tahes suhetele avalikkusega, kui neid ei reguleerita erisätetega.
  • Käesolevas eeskirjas sätestatud põhimõtteid ei kohaldata institutsiooni ja tema ametnike vahelistele suhetele. Selliseid suhteid reguleerib personalieeskiri.

Artikkel 4 Õiguspärasus


Ametnik tegutseb vastavalt õigusaktidele ning järgib ühenduse õigusaktides sätestatud eeskirju ja menetlust. Eelkõige peab ametnik silmas, et üksikisikute õigusi või huvisid mõjutavad otsused põhineksid õigusaktidel ning et nende sisu oleks õigusaktidega kooskõlas.

Artikkel 5 Diskrimineerimisest hoidumine

 

  • Saadud taotluste menetlemisel ning otsuste tegemisel tagab ametnik võrdse kohtlemise põhimõttest kinnipidamise. Samas olukorras olevaid isikuid koheldakse samaväärselt.
  • Kui kohtlemine on erinev, tagab ametnik, et see oleks põhjendatud konkreetse juhtumi asjassepuutuvate objektiivsete asjaoludega.
  • Eelkõige väldib ametnik isikute põhjendamatut diskrimineerimist rahvuse, soo, rassi, nahavärvi, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipäritolu, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Artikkel 6 Proportsionaalsus

 

  • Otsuseid tehes tagab ametnik, et rakendatavad meetmed on proportsioonis taotletava eesmärgiga. Eelkõige hoidub ametnik kodanike õiguste piiramisest või neile nõudmiste esitamisest, kui kõnealused piirangud või nõudmised ei ole mõistlikus seoses eesmärgiga, mida meetme abil taotletakse.
  • Otsuste tegemisel tagab ametnik eraisiku huvide ja avaliku huvi tasakaalustatuse.

Artikkel 7 Võimu kuritarvitamisest hoidumine


Volitusnorme sisustatakse üksnes eesmärgil, milleks need on asjassepuutuvate sätetega antud. Eelkõige väldib ametnik kõnealuste volituste kasutamist eesmärgil, mis ei tulene õigusaktidest või ei põhine konkreetsel avalikul huvil.

Artikkel 8 Erapooletus ja sõltumatus

 

  • Ametnik on erapooletu ja sõltumatu. Ametnik hoidub igasugusest elanikke kahjustavast meelevaldsest tegevusest ega rakenda mis tahes alustel põhinevat sooduskohtlemist.
  • Ametniku käitumine ei juhindu kunagi tema isiklikest, perekondlikest või riiklikest huvidest või poliitilisest survest. Ametnik ei osale otsuse tegemisel asjas, milles temal või tema lähedasel perekonnaliikmel on finantshuvid.

Artikkel 9 Objektiivsus


Otsuste tegemisel võtab ametnik arvesse asjassepuutuvaid tegureid ning omistab neist igaühele otsuses nõuetekohase kaalu, jättes samas arvestamata mis tahes mitteseonduvad asjaolud.

Artikkel 10 Õiguspärased ootused, järjekindlus ja teavitamine

 

  • Ametnik on oma haldustegevuses ning institutsiooni haldustegevuses järjekindel. Ametnik järgib institutsiooni tavapärast halduspraktikat, välja arvatud, kui konkreetse juhtumi puhul on õiguslik alus kõnealusest tavast kõrvalekaldumiseks; selline alus tuleb vormistada kirjalikult.
  • Ametnik arvestab isikute õiguspäraseid ja mõistlikke ootusi, mis tulenevad institutsiooni varasemast tegevusest.
  • Vajaduse korral teatab ametnik taotluse esitajale, mida ta seoses küsimuse lahendamisega peab vajalikuks teha ning kuidas selles küsimuses menetlust jätkata.

Artikkel 11 Õiglus


Ametnik tegutseb erapooletult, õiglaselt ja mõistlikult.

Artikkel 12 Viisakus

 

  • Ametnik on avalikkusega suheldes teenistusvalmis, täpne, viisakas ning kättesaadav. Kirjadele, telefonikõnedele ja e-kirjadele vastates püüab ametnik olla võimalikult abivalmis ning anda esitatud küsimustele võimalikult ammendavad ja täpsed vastused.
  • Kui konkreetne küsimus ei kuulu ametniku vastutusalasse, suunab ta kodaniku pädeva ametniku juurde.
  • Kui aset leiab isiku õigusi või huve kahjustav eksimus, palub ametnik selle aset leidmise pärast vabandust, püüab heastada tema eksimusest tulenevad negatiivsed tagajärjed kõige kohasemal viisil ning teavitab eeskirja artikli 19 kohaselt isikut tema õigusest esitada kaebus.

Artikkel 13 Kirjadele vastamine kodaniku keeles


Ametnik tagab, et igale liidu kodanikule või muule isikule, kes saadab institutsioonile kirja mõnes asutamislepingu keeles, vastatakse samas keeles. Sama kehtib juriidiliste isikute, näiteks ühingute (valitsusväliste organisatsioonide) ning äriühingute kohta, kuivõrd see on võimalik.

Artikkel 14 Kättesaamist kinnitav teatis ja pädevast ametnikust teavitamine

 

  • Iga institutsioonile saabunud kirja või kaebuse osas saadetakse kahe nädala jooksul avaldajale kirja või kaebuse kättesaamist kinnitav teatis, välja arvatud juhul, kui nimetatud ajavahemiku jooksul on võimalik saata sisuline vastus.
  • Vastuses või kaebuse kättesaamist kinnitavas teatises märgitakse küsimusega tegeleva ametniku nimi ja telefoninumber ning teenistus, milles ta töötab.
  • Kirja või kaebuse kättesaamist kinnitavat teatist ega vastust ei ole vaja saata juhtudel, kui kirjad või kaebused on pahatahtlikud nende liigse määra või korduva või sisutu iseloomu tõttu.

Artikkel 15 Kohustus edastada kiri või kaebus institutsiooni pädevasse teenistusse

 

  • Kui institutsioonile saadetav kiri või kaebus on adresseeritud või edastatud peadirektoraadile, direktoraadile või üksusele, kelle pädevusse see ei kuulu, tagavad selle teenistused toimiku viivitamatu edastamise institutsiooni pädevale teenistusele.
  • Teenistus, kellele kiri või kaebus algselt saabus, teatab edastamisest avaldajale ning annab teada selle ametniku nime ja telefoninumbri, kellele toimik edastati.
  • Juhul, kui avaldaja esitatud dokumentides ilmneb vigu või puudusi, juhib ametnik sellele avaldaja tähelepanu ning annab võimaluse nende parandamiseks.

Artikkel 16 Õigus ärakuulamiseks ning seisukoha esitamiseks

 

  • Juhtudel, mis puudutavad üksikisikute õigusi või huve, tagab ametnik isiku õiguste kaitse tagamise kõikides otsustamismenetluse etappides.
  • Igal isikul, kelle õigusi või huve mõjutavat otsust teha kavatsetakse, on õigus enne otsuse tegemist esitada kirjalikke märkusi ning vajaduse korral suulisi tähelepanekuid.

Artikkel 17 Mõistlik otsustamistähtaeg

 

  • Ametnik tagab, et iga institutsioonile saadetud taotluse või kaebuse osas tehakse otsus mõistliku aja jooksul, viivitamata ning igal juhul kahe kuu jooksul alates pöördumise kättesaamise kuupäevast. Sama reegel kehtib ka isikute kirjadele vastamise kohta ning vastuste kohta haldusteatistele, mille ametnik on saatnud kõrgemalseisvatele ametnikele, et küsida juhiseid tehtavate otsuste kohta.
  • Kui institutsioonile saabunud taotluse või kaebuse kohta ei ole selles tõstatatud küsimuse keerukuse tõttu võimalik teha otsust eespool nimetatud tähtaja jooksul, teatab ametnik sellest esimesel võimalusel taotluse või kaebuse esitajale. Sellisel juhul tehakse lõplik otsus taotluse või kaebuse esitajale teatavaks lühima võimaliku aja jooksul.


Artikkel 18 Otsuste põhjendamise kohustus

 

  • Institutsiooni iga otsus, mis võib ebasoodsalt mõjutada eraisiku õigusi või huve, peab sisaldama põhjendusi, kus on märgitud selgelt asjassepuutuvad asjaolud ning otsuse õiguslik alus.
  • Ametnik hoidub tegemast otsuseid, mis põhinevad ebapiisavatel või ebakindlatel alustel või mis ei ole konkreetselt põhjendatud.
  • Kui samalaadsete otsustega seonduvast suurest isikuteringist tulenevatel põhjustel ei ole võimalik esitada otsuse üksikasjalikku põhjendust ning seetõttu saadetakse standardvastused, tagab ametnik, et kodanikule, kes seda selgesõnaliselt nõuab, esitatakse hiljem konkreetne põhjendus.

Artikkel 19 Edasikaebamise võimalustele osutamine

 

  • Institutsiooni otsuses, mis võib ebasoodsalt mõjutada üksikisiku õigusi või huve, tuleb osutada otsuse vaidlustamiseks ettenähtud edasikaebe võimalustele. Eelkõige märgitakse ära õiguskaitsevahendite liik, asutused, kus neid saab kasutada, ning nende kasutamise tähtajad.
  • Eelkõige viidatakse otsustes võimalusele pöörduda kohtusse ning esitada kaebusi ombudsmanile, nagu on vastavalt sätestatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklites 230 ja 195.

Artikkel 20 Otsusest teatamine

 

  • Ametnik tagab, et üksikisikute õigusi või huve mõjutavad otsused tehakse asjassepuutuvale isikule või asjassepuutuvatele isikutele kirjalikult teatavaks kohe pärast otsuse vastuvõtmist.
  • Ametnik hoidub otsust muudele allikatele avaldamast enne, kui on teavitatud asjassepuutuvat isikut või asjassepuutuvaid isikuid.

Artikkel 21 Andmekaitse

 

  • Kodaniku isikuandmeid käsitlev ametnik järgib eraelu puutumatust ja isikupuutumatust vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr. 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonide ja asutuste poolt ning selliste andmete vaba liikumise kohta .
  • Eelkõige hoidub ametnik töötlemast isikuandmeid mitte eesmärgipäraselt ning edastamast kõnealuseid andmeid selleks volitamata isikutele.

Artikkel 22 Teabenõuded

 

  • Ametnik annab isikutele tema vastutusalasse kuuluvas küsimuses teavet, mida nad taotlevad. Asjakohasel juhul teatab ametnik, kuidas tema pädevusvaldkonnas haldusmenetlust algatada. Ametnik jälgib, et edastatav teave on selge ja arusaadav.
  • Kui suuline teabenõue on käsitlemiseks liiga keerukas või liiga üldine, soovitab ametnik asjassepuutuval isikul teabenõue kirjalikult vormistada.
  • Kui ametnik ei saa taotletavat teavet avaldada konfidentsiaalsusnõuete tõttu, teeb ta asjassepuutuvale isikule käesoleva eeskirja artikli 18 kohaselt teatavaks põhjused, miks ta ei saa teavet anda.
  • Teabenõuete puhul, mis ei kuulu tema vastutusalasse, suunab ametnik taotleja pädeva isiku juurde ning teatab tema nime ja telefoninumbri. Teabenõuete puhul, mis seonduvad ühenduse mõne muu institutsiooni või asutusega, suunab ametnik taotleja sellesse institutsiooni või asutusse.
  • Vajaduse korral ning olenevalt teabenõude sisust suunab ametnik teavet taotleva isiku institutsiooni teenistusse, kes vastutab avalikkuse teavitamise eest.

Artikkel 23 Taotlused dokumentidele avalikuks juurdepääsuks

 

  • Ametnik käsitleb dokumentidele juurdepääsu taotlusi kooskõlas institutsiooni poolt vastu võetud reeglitega ning määruses (EÜ) nr. 1049/2001 sätestatud üldpõhimõtete ja piirangutega.
  • Kui ametnikul ei ole võimalik rahuldada dokumentidele juurdepääsu suulist taotlust, soovitatakse kodanikul vormistada see kirjalikult.

Artikkel 24 Nõuetekohaste registrite pidamine


Institutsiooni osakonnad peavad nõuetekohaseid registreid oma sissetulevate ja väljaminevate kirjade, saadud dokumentide ning võetud meetmete kohta.

Artikkel 25 Eeskirja avalikustamine

 

  • Institutsioon võtab tarvitusele tõhusad meetmed, et teavitada avalikkust nende käesolevast eeskirjast tulenevatest õigustest. Võimaluse korral teeb institutsioon teksti elektrooniliselt kättesaadavaks oma kodulehel.
  • Euroopa Komisjon avaldab ja levitab eeskirja kõikide institutsioonide nimel broðüürina.

Artikkel 26 Euroopa ombudsmanile kaebamise õigus


Kui institutsioon või ametnik ei järgi käesolevas eeskirjas sätestatud põhimõtteid, võib esitada kaebuse Euroopa ombudsmanile vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 195 ning Euroopa ombudsmani põhikirjale .

Artikkel 27 Rakendamise kontroll


Iga institutsioon kontrollib eeskirja rakendamist kaheaastase kohaldamise järel ning teavitab kontrolli tulemustest Euroopa ombudsmani.

Euroopa ombudsman
1, avenue du Président Robert Schuman
BP 403
F-67001 Strasbourg Cedex
Tel: (33) 388 17 23 13
Faks: (33) 388 17 90 62
E-post: euro-ombudsman@europarl.eu.int
Veebilehekülg: http://www.euro-ombudsman.eu.int
QK-62-04-745-ET-C

Viimati uuendatud: 4. oktoober 2018