Sa oled siin

Euroala ja Euroopa Liit

Eesti liitus Euroopa Liiduga 1. mail 2004. 1. jaanuarist 2011 on meil ametliku vääringuna käibel ELi ühisraha euro.
Lähtudes üldistest riigi eesmärkidest – poliitiline ja majanduslik julgeolek ja areng – on rahandusministeeriumi tegevuse eesmärgiks olla Euroopa Liidus võrdväärne partner, kellega peab arvestama.

Eesti Euroopa Liidu poliitika peamine ja kõige tähtsam eesmärk on teha kõik endast sõltuv euroala edasiseks tugevdamiseks. See peab käima käsikäes ühtse turu edasise süvendamise ja Euroopa ühise finantsteenuste turu ja finantssüsteemi tugevdamisega.

Euroopa majandus- ja rahaliit ning ühisraha on ühise Euroopa alustalad, seda nii raha- ja majanduspoliitilistel kui ka üldpoliitilistel põhjustel. Euroalas tagatud hinnastabiilsus, tugev ja usaldusväärne ühisraha euro ning suuresti ühisrahale tuginev ühtne finantsteenuste turg on Euroopa Liidu siseturu tõhusa toimimise ja tootmisressursside vaba liikumise peamisteks tagajateks ning seega ka Euroopa Liidu sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkide saavutamise ühed kõige olulisemad eeldused.

Sellest tulenevalt on tugev euroala ning Eesti kuulumine euroala tuumikusse Eesti arengu ja majandusliku julgeoleku peamine eeldus.

Ministeeriumi ja tema valitsemisala tegevust osalemisel Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös koordineerib Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond.

Kontakt euroala ja Euroopa Liidu küsimustes:
Andres Kuningas, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja, 611 3640, andres.kuningas@fin.ee

 

Ecofini ja euroala ministrite kohtumised


Euroala ja Euroopa Liitu puudutavate ühiste otsuste vastuvõtmisel on tähtsaimad koostöövormid eurorühma kohtumine ning majandus ja rahandusküsimuste nõukogu – Ecofini – koosolek. Mõlemad toimuvad kord kuus kahel järjestikusel päeval.

  Eurorühm Ecofin
Osalejad eurot kasutavate riikide rahandusministrid Kõik ELi rahandus- ja majandusministrid
Teemad - majanduspoliitika koordineerimine eurotsoonis
- majanduskasvu tagamine
- finantsstabiilsuse toetamine
- euroala valitsusjuhtide tippkohtumiste ettevalmistus
- Euroopa Liidu majanduspoliitika
- majandusseire
- liikmesriikide eelarvepoliitika
- valitsussektori rahanduse küsimused
- Euroopa Liidu eelarve, mis võetakse vastu koos Euroopa Parlamendiga

Eurorühma ja Ecofini viimaseid euroala kokkusaamisi puudutavad dokumendid ja pressiteated.

 

Euroala ja Euroopa Liidu stabiilsusmehhanismid


Euroopa liidu stabiilsusmehhanismide eesmärgiks on tagada nii euroala kui Liidu üldine finantsstabiilsus ning ühisturu toimimine. Sellest sõltub nii Euroopa kui Eesti areng ja julgeolek. Stabiilsusmehhanismide laieneb üldine ELi solidaarsuspõhimõte, mis Eesti jaoks tähendab, et saame struktuurivahendite näol olulist toetust meie arengule, samas peame olema valmis ka vastu andma.

Euroopa Liidu asutamislepinguga on sätestatud euroala toimimise ühe nurgakivina põhimõte, et liikmesriigid ei vastuta üksteise rahaliste kohustuste eest (nn. no bail-out põhimõte). Sellise põhimõtte alusel on euroala finantsstabiilsuse tagamiseks praeguseks ellu kutsutud laenumehhanismid (EFSF, EFSM ja Kreeka laenumehhanism ning ESM).

Euroopa Liidu asutamislepingu alusel on loodud ka eraldi laenumehhanism euroalasse mitte kuluvatele liikmesriikidele (maksebilansi toetuse mehhanism).

Laenumehhanismid

Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF)

EFSF (European Financial Stability Facility) võib euroala liikmesriikidele anda laenu majandusreformide toetamiseks. EFSFi poolt välja antavate laenude kogumaht on 440 miljardit eurot. Laenu andmiseks vajalikud vahendid laenab EFSF finantsturult, kasutades selleks omanike ehk euroala liikmesriikide poolt antud garantiisid.

Eesti EFSF aktsiate väärtus on ca 48 tuhat eurot, mis on EFSFi põhikirjas sätestatud aktsiakapitalist 0,26%. Eesti võttis kohustuse tagada maksimaalselt 1,995 miljardi euro ulatuses EFSFi poolt toetusprogrammide rahastamiseks teostatavate tehingute (võlakirjade emiteerimine, laenude võtmine) põhiosasid.

EFSFi poolt turult laenatav raha koos intressidega, mida programmiriigile finantsabi meetmete rahastamiseks kasutatakse (ja osaliselt kassareservis lisapuhvrina hoitakse), kajastub garantiid andvate riikide võlakoormuses vastavalt kohendatud koormuses osalemise võtmele, mis Eesti puhul on 0,2754%.

EFSI kaudu on finantsabi saanud Portugal, Iirimaa ja Kreeka. Portugal ja Iirimaa programmid on edukalt lõppenud ning praegu jätkub nende  majandusolukorra korrapärane järgimine EFSFi varajase hoiatamise süsteemi (Early Warning System) raames. Lisaks jäävad nad Euroopa Liidu suurendatud järelevalve alla kuni riigid on tagastanud vähemalt 75% saadud finantsabist. Programmijärgset jälgimist teostavad EKP, IMF ja ESM.

EFSFi loodi ajutiselt 2010. aastal. Alates 2013. juulist ei paku EFSF enam uusi abiprogramme. EFSFi viimane programm (Kreeka teine abiprogramm) lõppes 2015. aasta juulis.

Portugali laenuprogramm

Portugal otsustas 2014 maikuus programmist ilma lisaabi küsimata lahkuda ja naasis edukalt võlakirjaturgudele aprillis 2014.

Portugali toetuspakett lepiti kokku 17. mail 2011. Euroopa Liidu panus oli 26 miljardit eurot EFSF-i ja 26 miljardit Euroopa Finantsstabiilsus Mehhanismi (EFSM) poolt. IMF osales programmis 26 miljardi euroga.

Portugali programm koostati koostöös IMFi, EKP ja Euroopa Komisjoniga rangetel majanduspoliitilistel tingimustel nii, et luua kõik eeldused ja keskkond selleks, et Portugal suudaks oma kohustusi täita. Muuhulgas olid eesmärgiks eelarve konsolideerimine, majanduskasvu ja konkurentsivõimet soodustavad struktuurireformid, ning pangandussektori likviidsuse parandamine.

Kokku viis Troika (Euroopa Komisjon, EKP ja IMF) läbi 12 ülevaatust, mis kinnitasid, et Portugal täitis abiprogrammi raames seatud tingimusi. Muuhulgas:
  • SKP kasvas 1,2% 2014. aastal ja 1,5% 2015. aastal,
  • Eelarve puudujääk jäi seatud piiridesse (4% 2014. aastal ja 2,5% 2015. aastal),
  • 2013. aastal saavutati jooksevkonto ülejääk 0,4% (esimest korda viimase 20 aasta jooksul).

Iirimaa laenuprogramm

Iirimaa laenuprogramm kiideti heaks novembris 2010 ja esimene väljamakse tehti 2011. aasta veebruaris. Iirimaa laenuprogramm lõppes ametlikult 8. detsember 2013.

Selle mahuks oli 85 miljardit eurot, millest Iirimaa ise kandis17,5 miljardit eurot, Euroopa Finantsstabiilsus Mehhanism (EFSM) 22,5 miljardit , EFSF 17,7 miljardit, kahepoolsed laenud (UK, DK, SE) 4,8 miljardit ja IMF 22,5 miljardit.

Programmis võttis Iirimaa kohustused eelarve puudujääk 2015. aastaks viia alla 3%, viia läbi struktuursed reformid ning teha vajalikud ümberkorraldused probleemide allikaks olnud finantssektoris.

Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM)

ESM on rahvusvaheline finantsinstitutsioon, mille eesmärgiks on tagada euroala finantsstabiilusus.

ESMi kui rahvusvahelise organisatsiooniga ühinemise leping allkirjastati Riigikogus 23. veebruaril 2012. Mehhanism alustas tööd oktoobris 2012. ESMi omanikud on euroala liikmesriigid ning mehhanismil on 700 miljardi euro suurune omakapital sh sisse makstud kapitali 80 miljardit eurot.

Eesti osaluse suuruseks ESM-is on 0,186%, mis on meile järgnevaks 12-aastaks ning veel Slovakkiale, Sloveeniale, Küprosele, Maltale, Lätile ja Leedule kehtiv tavapärasest Euroopa Keskpanga kapitaliosalusest (0,26%) erandlik osalus meie madalama sisekogutoodangu tõttu.

2014. aasta aprillis tegid asutajaliikmed, sealhulgas ka Eesti, viimased osamaksed ESM-i sissemakstavasse kapitali, sellega saavutati eesmärgiks seatud 80 miljardi suurune kapitalibaas. Järgmise viie aasta jooksul teevad osamaksed ka ESM-iga hiljem liitunud Läti ja Leedu, mille tulemusena suureneb ESM-i sissemakstud kapital 80,55 miljardi euroni.

Hispaania laenuprogramm

Hispaania programm oli esimene ESMist rahastatav finantsabiprogramm, ja selle raames anti Hispaania pangandussektori rekapitaliseerimiseks kokku 41.3 miljardit eurot. Programm aegus  2013. aasta detsembris ja Hispaania püsib programmijärgse järelevalve all.

2015. aastal tegi Hispaania ESMile kaks ennetähtaegset tagasimakset kokku 4 miljardi ulatuses. Sellega saatis Hispaania turgudele tugeva signaali, et riigi majandus normaliseerub ja tänu ESMile on saavutatud tugev likviidsuspositsioon.

25. juunil 2012 esitas Hispaania valitsus ametliku avalduse Euroopa Finantstabiilsuse Fondi (EFSF) abi saamiseks, et rekapitaliseerida ja restruktureerida riigi pangandussektor. Hispaania abipalve esitamisele järgnes Euroopa Komisjoni (EK), Euroopa Keskpanga (EKP), Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EPJA) ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnang Hispaania rahandussektori olukorrale ning vajatava abi suurusele, millele toetudes koostati rangete majanduspoliitiliste tingimustega abiprogramm.

20. juulil 2012 kiitsid Eurogrupi liikmed heaks Hispaania vastastikuse mõistmise memorandumi. Kokkuleppes ette nähtud finantssektori reformide eesmärgiks oli Hispaania pangandussektori vastupidavusvõime suurendamine, et tagada pankade turulepääs, ning Hispaania majanduse tasakaalustamine ja välisvõla jätkusuutliku tasemeni toomine. Hispaania sihiks oli kaotada ülemäärane eelarvepuudujääk aastaks 2014 ja  saavutada valitsemissektori eelarve puudujäägi vaheeesmärgid – 6,3% SKTst 2012. aastaks, 4,5% SKTst 2013. aastaks ja 2,8% SKTst 2014. aastaks.

Abiprogrammi jooksul kontrollis Euroopa Keskpank koos Euroopa Komisjoni ja EPJAga regulaarselt finantsabiga seotud tingimuste täitmist.

Pärast programmi lõppu jätkub Hispaania, nagu ka teiste programmiriikide, majandusolukorra korrapärane järgimine ESMi varajase hoiatamise süsteemi (Early Warning System) raames, ja EKP, IMFi ja ESMi korrapärased järelvalvemissioonid Hispaaniasse.

Kreeka laenumehhanism

Kreeka pöördus esmakordselt EL liikmesriikide ja IMFi poole abipalvega aprillis 2010, misjärel koostati Euroopa Komisjoni (EK), Euroopa Keskpanga (EKP) ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ning Kreeka ametivõimude koostöös abiprogramm, mida finantseeriti u. kahe kolmandiku ulatuses EL poolt Kreeka laenuprogrammi raames, ülejäänud osas IMFi poolt. Programmi raames laenati Kreekale 73 miljardit eurot. Paraku ei suutnud Kreeka troika hinnangul kehtivat programmi täita, lisaks tuvastati oluline täiendava finantseerimise vajadus võrreldes algsete hinnangutega.

2012. aasta veebruaris leppisid euroala rahandusministrid kokku uues, järjekorras teises, abiprogrammis, mille ametliku finantseerimise kogusummaks sai 130 miljardit eurot. See laenati Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) kaudu. Kreeka laenuprogrammis on Eesti üks garanteerijatest, kuna osaleme EFSFis. See osalus tähendab, et oleme valmis garanteerima oma kindla osa nende kohustustest. Hetkel on EFSFis Eesti valmis garanteerima 0,2784% selle antud laenudest.

Kreeka uue majandusprogrammi üks osa oli ka erasektori Kreeka võlakirjade vahetuses.

Kreeka teise abiprogrammi peamine alusdokument oli memorandum konkreetsete majanduspoliitiliste tingimuste kohta.

Kreeka teise abiprogrammi lõpuks lepiti kokku 31. detsember 2014, kuid lubamaks Kreekal lõpule viia käimasolevad reformid, otsustati tähtaega pikendada 2015. veebruarini. Jaanuaris toimusid Kreekas ennetähtaegsed parlamendivalimised ning andmaks aega uuele koalitsioonivalitsusele, pikendati programmi veel nelja kuu võrra juunini.

Kreekas toimunud referendumi tõttu ei saanud programmi uuendada ning see aegus ilma viimast ettenähtud väljamakset Kreekale tegemata.

2015. aasta augustis andis Euroopa stabiilsusmehhanismi (edaspidi ESM) juhatajate nõukogu heakskiidu uuele kokkulepitud abiprogrammile. Kreeka abiprogrammi maht on 86 miljardit eurot. Abiprogramm kestab kolm aastat ja finantsabi kasutamise lõpptähtaeg on 20. august 2018. a. Memorandumis on ettenähtud regulaarsed programmi tingimuste täitmise hindamised.

Erinevatel põhjustel nihkus Kreeka algselt 2016. aasta lõppu kavandatud ülevaatus 2017. aasta juulisse. Hetkel ulatub Kreekale tehtud toetuslaenu osamaksete summa 31,7 miljardi euroni. Rahvusvaheline Valuutafond ei ole siiani programmis rahaliselt osalenud.

Kreekaga sõlmitud memorandumi põhitingimused ning numbrilised eesmärgid:

  • eelarvepoliitika kestlikkuse taastamine, sh 3,5% SKPst primaarülejäägi saavutamine 2018. aastal ning selle hoidmine keskpikas perspektiivis;
  • finantsstabiilsuse kindlustamine;
  • kasvu, konkurentsivõime ja investeeringute toetamine, sh erastamisprogrammi läbiviimine;
  • Kreeka riigivalitsemise reformimine.

Abiprogramm peaks lõppema 2018. aastal.

Lisad:

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD)

EBRD (European Bank for Reconstruction and Development) asutamisleping kirjutati alla 29. mail 1990 ja EBRD oli esimene rahvusvaheline finantsorganisatsioon (IFI) millega Eesti liitus 28. veebruaril 1992. EBRD loodi eesmärgiga edendada ja toetada Kesk- ja Ida-Euroopa riikide siirdemajandusi.

EBRD on liikmesriikide omandis ning EBRD liikmeteks on 65 riiki (sealhulgas kõik Euroopa Liidu riigid, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, Jaapan, USA, Mehhiko, Korea, Jordaania, Maroko, Tuneesia, Hiina) ning lisaks Euroopa Liit ja Euroopa Investeerimispank.

EBRD on rahvusvaheliste rahandusorganisatsioonide seas eriline oma poliitilise mandaadi tõttu. Pank toetab vaid demokraatia ja turumajanduse suunas liikuvaid riike. Vähemalt 60% EBRD tegevusest peab olema suunatud erasektorisse.

EBRD prioriteedid:

  • Finantssektor – EBRD aitab üles ehitada finantssektorit, mis teenib ettevõtjate huve.
  • Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted – EBRD püüab edendada uute ettevõtete tekkimist ja kasvu.
  • Infrastruktuur – pank paneb rõhku keskkonnainfrastruktuurile, säästlikule energiakasutamisele, energeetikasektorile ja transpordile.
  • Suurettevõtete restruktureerimine
  • Investeerimine aktsiakapitali – aktsiakapital on üks EBRD peamisi vahendeid oma investeeringute mõju suurendamiseks.
  • Soodsa investeerimiskliima loomine.
EBRD:
  • Investeerib endistesse kommunistlikesse riikidesse: 70% portfellist on erasektori projektide all, 30% rahastab avalikke teenuseid (näiteks transport, vesi);
  • Muudab regiooni teistele investoritele atraktiivsemaks, sest vähendab nende riske;
  • Iga investeeritud euro kohta tõmbab pank ligi 2 eurot muudest allikatest, olles alates 1991. aastast investeerinud kokku 70 miljardit eurot;
  • Rahastab igal aastal 3,5 miljardi eest projekte, järgides üldtunnustatud panganduspõhimõtteid;
  • Võimaldab ligipääsu laenudele (sealhulgas väikefirmadele) peaaegu kõigis majandusvaldkondades;
  • Aitab luua keskkonna-, korruptsioonivastaseid- ja juhtimisstandardeid;
  • Osaleb poliitilistes dialoogides, et investeerimiskliimat parandada.

EBRD koostab Eesti kohta iga nelja aasta järel järgmiseks perioodiks strateegia. Uus strateegia kiideti heaks 2016. aasta veebruaris ja hõlmab 2016-2020 perioodi. Raport toob välja, et lähiaastatel väheneb EL struktuurvahendite rahastus Eestile ja seetõttu kahanevad ka  riiklikud investeeringud. Lisaks peab Eesti tegelema elanikkonna vananemisest tulenevate tööjõuprobleemidega, näiteks tööjõu vähenemisega. Vaatamata pangandussektori likviidsusele tuuakse raportis eraldi välja Eesti kapitaliturgude mahajäämus, mistõttu püsib välisinvestorite huvi siinsete investeerimisvõimaluste vastu madal.

Raportis rõhutatakse ka Eesti edusamme. Järgmise perioodi jooksul on EBRD prioriteetideks Eestis:
  • Parandada energiatõhusust ja aidata kaasa kohalike energiaressursside tõhusamale kasutamisele – aitamaks Eestil vähendada energiamahukust, mis on hetkel ELi üks suurimaid, toetab EBRD projekte, mis suurendavad energiasäästlikkust. Lisaks on eesmärgiks toetada ka kohalikke energiatootjaid ning aidata neil tootmist energiasäästlikumaks ja efektiivsemaks muuta.
  • Suurendada erasektori konkurentsivõimet läbi innovatsiooni – Eesti firmade tootmisvõimekuse suurendamiseks seab EBRD eesmärgiks investeerida kõrge lisandväärtusega sektoritesse.

 

Viimati uuendatud: 25. Juuli 2017