Energiakulude hüvitamine

MEETMETE RAKENDAMINE ON HETKEL LÕPPENUD!

Energiahinna tõusu leevendamiseks on riigi poolt välja töötatud kokku seitse meedet.

Automaatsed meetmed:

Taotlemise alusel: 


Kaugkütte hüvitamine kodutarbijale

Hüvitusperiood: veebruar kuni märts 2022
Riik hüvitab kodutarbijale 2022. a veebruaris ja märtsis automaatselt 65% kaugküttearve 2021.a oktoobri ühikuhinna taset ületavast osast.
Tarbija ise kompensatsiooni saamiseks midagi tegema ei pea, energiamüüjalt laekub arve, kus hinnalage ületav osa on juba maha arvestatud. Kaugkütte ettevõtetele makstakse hüvitis Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.
Meetme väljatöötaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Elektri-, gaasi- ja kaugküttearvete hüvitamine kuni keskmise sissetulekuga peredele

Hüvitusperiood: september 2021 kuni aprill 2022
Kuni keskmise sissetulekuga peredele hüvitatakse elektri-, gaasi- ja küttearvete alusel konkreetse energialiigi (elektri, gaasi või toasooja) hinnatõusu osa 80% ulatuses. Selleks tuleb esitada taotlus kohalikule omavalitsusele.

Leibkond kvalifitseerub toetuse saajaks, kui netosissetulek jääb alla mediaantaseme piiri. Seda arvestatakse pere ühe inimese kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase leibkonnaliikme kohta on sama summa kaaluga 0,5 (563 eurot) ja 13 või nooremad lapsed kaaluga 0,3 (338 eurot).

Esialgse info selle kohta, kas perel on võimalik toetust saada ja kui suur see võiks olla, annab alltoodud näidiskalkulaator. Kalkulaatoris saab arvestusi teha täisühikutes. Hüvitise täpsema, lõpliku arvutuse teeb kohalik omavalitsus energiaarvete alusel. 

Kas minu leibkond kuulub toetuse sihtrühma?
Kui suur on minu elektri-, gaasi- ja küttehinna hüvitis? 

hüvitise NÄIDISkalkulaator 

Sihtrühma peredele hüvitatakse 80% energia koguhinnast, mis ületab elektril 120 €/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel 78 €/MWh (7,8 s/kWh).

lambid

Energiakulude hüvitamiseks võtavad taotlusi vastu kõik kohalikud omavalitsused. Hüvitise saamiseks tuleb pöörduda oma rahvastikuregistrijärgse omavalitsuse poole, kellelt saab taotlemise kohta ka täpsemat infot. 

Meetme väljatöötaja: Rahandusministeerium
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
 

Maagaasi toetusmeede äritarbijale

Toetatav periood: veebruar kuni märts 2022
Mittekodutarbijatele kompenseeritakse maagaasi hind 2,74 eurot megavatt-tunni kohta. Toetus laieneb kõikidele ettevõtjatele kajastudes automaatselt arvetel. Toetust ei maksta vaid neile äritarbijatele, kes juba tarbivad maagaasi aktsiisi soodusmääraga või kelle tarbimine on aktsiisivaba. Toetus kehtib veebruari ja märtsi tarbimisele.
Väljatöötaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Elektri- ja gaasiarvete hinnapiir kodutarbijatele

Hüvitusperiood: jaanuar kuni märts 2022
Elektri- ja gaasiarvetele on kehtestatud hinnapiir, millest ülejääva osa riik eratarbijale automaatselt kompenseerib:
1) hinnalagi kodutarbijatele 12 senti kWh (+käibemaks) kohta elektritarbimisele kuni 650 kw/h kuus. See tähendab, et kui elektri hind kas börsil või fikseeritud hinnaga paketis ületab 12 senti/kWh, maksab selle osa elektriarvest kinni riik. Hinnalagi on määratud elektri kui kauba kulule ja sellele lisandub käibemaks, 12 s/kWh alla ei kuulu võrguteenuse, aktsiisi ega taastuvenergia tasu kulu.
2) hinnalagi kodutarbijatele 6,5 senti kWh kohta või 0,6792 €/m3 (+käibemaks) gaasitarbimisele kuni 2,75 MWh kuus. Kompenseeritakse hinnalage ületav osa. 

Tarbija ise kompensatsiooni saamiseks midagi tegema ei pea, energiamüüjalt laekub arve, kus hinnalage ületav osa on juba maha arvestatud.

Juriidilised isikud, kes müüvad kodutarbijatele elektrit, ent ei ole elektri- ega gaasimüüjad (nt ettevõtjad, kes haldavad korterelamuid ning arveldavad elektrienergia või gaasiga ühistute asemel), peavad kompensatsiooni saamiseks ise Keskkonnainvesteeringute Keskusele avalduse esitama.
Ka korteri- või aiandusühistud, kellele ei ole laekunud elektri või gaasi müüjalt soodustusega arvet, peaksid soodustuse saamiseks esitama avalduse Keskkonnainvesteeringute Keskusele.
Väljatöötaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Elektri võrgutasu hüvitamine kõigile

Hüvitusperiood: oktoober 2021 kuni märts 2022
Elektri võrgutasu hüvitatakse 50% ulatuses kõigile elektritarbijatele - see kajastub automaatselt elektriarvetel võrguteenuse poole väiksema maksumusena. Kuni detsembrini hüvitati 50% kõigile tarbijatele, uue meetmega (vt eelmine) kompenseeritakse alates jaanuarist 2022 asutustele/ettevõtetele elektri võrgutasu 100%. 
Väljatöötaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Gaasi võrgutasu hüvitamine kõigile

Hüvitusperiood: detsember 2021 kuni märts 2022
Kõigile gaasitarbijatele hüvitatakse gaasi võrguteenuse tasust 100%. Soodustuse saamiseks ei pea tarbijad eraldi ise midagi ette võtma, gaasitarbimise eest laekuvatel arvetel katab võrguteenuse lõpptarbija eest riik ning tarbijatele laekuv arve on selle võrra väiksem.
Väljatöötaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Elektri võrgutasu hüvitamine äritarbijale

Hüvitusperiood: jaanuar kuni märts 2022
Elektri võrguteenuse kulu kompenseeritakse 100% ulatuses ettevõtetele ja asutustele. Energiamüüja esitataval arvel on see juba arvestatud.
Väljatöötaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

KKK - Energiaarvete hüvitamine kuni keskmise sissetulekuga peredele

Kes on õigustatud meetemest energiakulude suurenemise katteks toetust saama?
Toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu keskmine netosissetulek on alla meetmega määratud arvestusliku piiri. Seda arvestatakse pere ühe inimese kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase leibkonnaliikme kohta on sama summa kaaluga 0,5 ja alla 14-aastased lapsed kaaluga 0,3. Näiteks kahe täiskasvanuga perel on piiriks 1689 eurot, kahe täiskasvanu ja ühe alla 14-aastase lapsega perel 2027 eurot ja kahe alla 14-aastase lapsega perel 2365 eurot. Kui peres on kaks täiskasvanut ja kaks üle 14-aastast last, on piiriks 2815 eurot.

Energiakulude hüvitamine toimub 80% osas juhul, kui ühikuhind ületab piirmäära, mis elektril on 120 €/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel 78 €/MWh (7,8 s/kWh).

Miks kasutatakse sissetuleku arvestuses koefitsiente 1, 0,5 ja 0,3?
Leibkonna ekvivalentsuurus annab igale leibkonnaliikmele kaalu vastavalt vanusele. Sellise võrdsustatud leibkonnamudeli kasutamine vähendab leibkondade koosseisu erinevuste mõju leibkonna võimaluste määramisel ja võimaldab võimaldab hinnata ja võrrelda erinevate koosseisudega perede tegelikku toimetulekut. Mudelit kasutatakse üle-euroopaliselt perede toimetuleku hindamisel, sh suhtelise vaesuse osakaalu määramisel ühiskonnas. Pere esimese pereliikme kohta arvestatakse 1126 eurot, iga vähemalt 14-aastase isiku kohta 563 eurot ja kuni 13-aastase isiku kohta 338 eurot. Need summad ei väljenda pereliikmete energiatarbimise kulusid, vaid kõiki elamiskulusid. Iga pereliikme lisandumisega kasvavad küll osaliselt toidu- jm jooksvad kulud, kuid ei kasva proportsionaalselt muud püsikulud. Näiteks ei osteta iga uue pereliikme jaoks oma pliiti või lastele oma autot.

Kas toetust makstakse ainult neile tarbijatele, kel on börsihinnaga elektripakett või ka fikseeritud hinna puhul?
Ei oma tähtsust, kas tarbijal on börsihinnaga või fikseeritud hinnaga pakett, hüvitamine toimub 80% osas juhul, kui arvutuslik ühikuhind ületab piirmäära, mis on elektril 12 s/kWh.

Kas õpilastel/üliõpilastel on võimalik toetust saada?
Jah, kui tegemist on täisealiste õpilaste/üliõpilastega, kes elavad oma vanematest eraldi ja kellel on oma eraldi majapidamine.
Toetust on õigus saada ka neil välismaalastest õpilastel/üliõpilastel, kelle peamine elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Eestis.

Milliste ruumide osas on võimalik toetust taotleda?
Toetust on võimalik saada üksnes eluruumidega seotud energiakulude katteks. Kui majapidamises on mitu mõõtmispunkti, siis hüvitamisele ei kuulu mitteeluruumidega seotud kulud, nagu näiteks laut, kuur, kuivati, töökoda, saun jne.

Kas toetust on võimalik taotleda eluruumi üürileandjal?
Ei, toetust saab taotleda üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga seotud kulude hüvitamiseks. Seejuures ei saa toetust taotleda eluruumi omanik ka selle eluruumi eest, mis ei ole välja üüritud, kuid ei ole tema perekonna peamine elukoht.

Kas elektri, gaasi või kaugkütte kulude katteks on võimalik toetust saada ka siis, kui taotleja tasub arved üürileandjale kui arve saajale?
Jah, toetust saab taotleda üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga seotud kulude hüvitamiseks ka siis, kui elektri, gaasi või kaugkütte arved laekuvad üürileandja vahendusel, olenemata, kas arved tasutakse otse arve esitajale või üürileandjale. Kui eluaseme kommunaalkulud (nt küttekulud) on arvestatud üürihinna sisse ja energiakulu suurenemine ei too seetõttu perele kaasa lisakulusid, siis vastava eluaseme energiakulude katteks toetust ei saa.

Kuidas toimida olukorras, kus toetuse taotleja elab üüripinnal, kuid üürilepingut sõlmitud ei ole?
Selleks, et toetuse määramisel oleks võimalik võtta arvesse taotleja peamise elukohaga seotud energiakulusid, peab taotleja esitama dokumendi, mis tõendab eluruumi kasutamise õiguslikku alust, näiteks omandiõiguse eluruumile või lepingu, mille alusel isikul tekib õigus kasutada eluruumi või ühte osa eluruumist.
Juhul, kui taotleja elab üüripinnal, kuid üürilepingut sõlmitud ei ole ning tal ei ole võimalik tõendada, et see on tema peamine elukoht, ei ole võimalik toetust saada.

Keda loetakse toetuse taotlemisel perekonnaliikmete hulka?
Toetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks isikud, kes elavad taotluse esitamise hetkel samas eluruumis ja keda seob ühine majapidamine. Ühiseks perekonnaks loetakse suhtes olevad isikud ka siis, kui perekonnal on mitu elukohta ja nad on erinevatesse kohtadesse rahvastikuregistri kohaselt sisse kirjutatud. Samuti loetakse perekonnaks abielus ja vabaabielus olevaid isikuid.
Perekonna osaks loetakse ka isikud, kes ajutiselt viibivad mujal (nt töö tõttu) või ajateenistuses viibivad isikud. Määravaks on nende peamine või alaline elukoht. Üldjuhul ei moodusta alla 18-aastased lapsed ja noorukid oma vanematest eraldi perekonda.
Ühises eluruumis (majas, korteris) elavad isikud moodustavad üldjuhul ühe perekonna. Eluruumis võib ka elada isikuid, kes ei kuulu ühte perekonda. Seda juhul, kui neil on kindlaks määratud eraldi elamispind (vähemalt tuba või eraldatud osa toast), kusjuures osa ruumidest võib olla leibkondade ühiskasutuses, ning kui nad majandavad iseseisvalt, kasutades omaette rahalisi, toidu ja muu majapidamisressursse. Isikud, kes viibivad üldhooldekoduteenusel, ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel või on kinnipeetavad või vahistatud, siis neid ei loeta perekonnaliikmete hulka. Kui toetuse taotleja pakub asendushooldusteenust, siis loetakse teenust saavad lapsed ka perekonnaliikmeteks.

Kuidas toimida olukorras, kus perekonna (või mõne perekonnaliikme) tegelik elukoht ei ühti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmetega?
Toetust saab taotleda üksnes oma rahvastikuregistri-järgsest valla- või linnavalitsusest. Vastavale omavalitsusele saab esitada taotlust oma tegeliku elukohaga seotud energiakulude toetuse saamiseks ka siis, kui see elukoht asub teises omavalitsuses.
Samas tuleb siis arvestada kohustusega tõendada, et tegemist on taotleja pere tegeliku peamise elukohaga ja kuludega. Näiteks esitades üürilepingu.
Kui pereliikmed on sisse kirjutatud erinevatesse omavalitsustesse, tuleb taotlus esitada sellele kohaliku omavalitsuse üksusele, kuhu on taotluse esitaja sisse kirjutatud.
Soovitatav on perekonna elukoha andmed rahvastikuregistris korrektseks muuta enne taotluse esitamist, see hõlpsustab ka toetuse taotlemist.

Kui täisealine laps toetab oma vanemaid ülalpidamiskulude osas, kas ja kellel on õigus saada toetust?                            
Näide: Kui ema on pensionär ja kuulub määruse kohaselt toetuse saaja sihtrühma, kuid arved on tütre nimel ja tütar ka neid tasub, siis antud asjaolud pole takistuseks toetuse saamisel. Toetust saab taotleda antud näite puhul ema ehk tegelik eluruumi kasutaja, tütar võib loomulikult aidata ema taotluse vormistamisel. Sellist ülalpidamist käsitletakse kui peresisest toetust ning seetõttu ei arvestata mitterahalist toetust pensionärist ema sissetulekuks. 

Millised sissetulekud arvesse võetakse?
Hindamaks, kas pere jääb alla toetuse saamiseks vajaliku arvestusliku piiri, võetakse arvesse kõigi perekonnaliikmete sissetulekud.
Arvesse lähevad pereliikmete Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, millest arvestatakse maha makstud elatis ja täitemenetluses kinni peetud summad. Näiteks arvestatakse sissetulekuna palka, pensioni (II ja III sammas), saadud elatist, elatisabi, renti, dividende, saadud toetusi (sh lastetoetused, töövõimetoetus, loovisiku toetust, asendus- ja järelhooldus toetus), väljamakseid pensionifondidest, hüvitised (nt tööõnnetuse hüvitis, vanemahüvitis, haigushüvitis, töötuskindlustushüvitis, kutsehaiguse hüvitis jne), tulumaksu tagastust, töölähetuse päevarahad, isapuhkus.
Pere sissetulekutena võetakse arvesse ka toetused, mida makstakse regulaarselt (näiteks hooldajatoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus). 
Puudega vanema toetus, mida makstakse samuti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel, arvestatakse samuti perekonna sissetulekute hulka. Samuti loetakse sissetulekuks rahaline pärand.

Siiski on mõned erandid, mida sissetulekuna arvesse ei võeta:

  • riigi või omavalitsuse makstud ühekordsed toetused;
    Näiteks ei arvata sissetuleku hulka omavalitsuse makstav täiendav sotsiaaltoetus, sünnitoetus, matusetoetus, üksi elava pensionäri toetus. Üldiselt ei arvestata sisseulekute hulka ka PRIA ühekordseid toetusi, v.a juhtudel, kui toetuse saajaks on FIE ning toetus on seotud tema tegevusega. Samuti tuleb hinnata toetus sissetulekuks, kui eraisik on näiteks maa välja rentinud ja ise sellega kaasnevaid kulusid ei kata.
  • omavalitsuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud omavalitsuse poolt makstud perioodilisi toetusi, näiteks lasteaia ja koolilõuna toetus, lasteaia kohamaksu toetus, lapsehoiutoetust.
  • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi (va puudega vanema toetus).
    Näiteks puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega vanema toetus, mida makstakse samuti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel, arvestatakse perekonna sissetulekute hulka.
  • riigi tagatisel antud õppelaenu; 
  • tööturuteenuste ja toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
  • õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist eritoetust, vajaduspõhist õppetoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
  • töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast välja arvamiseni.
  • õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi;
  • konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi (konkreetse asja purunemise/kadumise/hävimise korral selle sama asja asendamiseks makstud hüvitis);
  • lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi. Kui vanemad on lahku läinud ja üks maksab teisele laste ülalpidamiseks raha, on tegemist elatisega ning seda ei loeta lähedaste makstud toetuseks.

Millise perioodi sissetulekuid arvestatakse?
Arvestatakse selle perioodi sissetulekuid, mille energiakulude katteks toetust taotletakse. Näiteks kui jaanuaris esitatakse taotlus septembri kuni detsembri tarbitud energiakulude toetuseks, siis võetakse arvesse samuti septembri kuni detsembri keskmine sissetulek (sissetulekud neljal kuul kokku liidetuna ja jagatud neljaga).
Erandina, kui perekonnaliikmed on saanud sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku. Näiteks võib sellised tulud olla sünnituspuhkuse rahade laekumine mitme kuu eest korraga, II sambast korraga välja võetud rahad või tulumaksu tagastus. Siis neid ei arvestata tuludest välja, vaid sept-nov asemel võetakse arvesse juuli-detsember keskmine sissetulek.

Kui ühel kuul saadi ühekordselt sedavõrd kõrget sissetulekut, et ka mitme kuu keskmise tulemusena ületatakse toetuse määramisel aluseks võetavat sissetuleku piirmäära, siis vastava kuu eest toetust ei saa. Teiste kuude energiakulude kallinemise katteks on siis aga siiski võimalik toetust taotleda.

Taotlemisel arvestakse sissetulekud sellesse kuusse, mil nad laekusid. Näiteks kui septembrikuu töötasu laekub oktoobris, siis loetakse see oktoobrikuu sissetulekuks. Energiakulud arvestatakse perioodi, mille eest need esitati ehk kui novembris laekus oktoobrikuu arve, siis on tegemist oktoobrikuu kuluga.

Millistel juhtudel ei arvata toetuse arvestamisel sissetulekute hulka saadud töötasu?
Üldjuhul loetakse kogu saadud töine sissetulek toetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka.
Erandina ei arvata perekonna sissetulekute hulka töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast välja arvamiseni.
Töiseks sissetulekuks loetakse tasu, mis on saadud töö- või teenistussuhtes või võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel, samuti füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadud tulu.

Kui olen müünud auto või mõnda muud vara, kas seda loetakse sissetulekuks toetuse arvestamisel?
Üldiselt inimesed oma kasutatud vara ei müü kallimalt kui selle ostsid ja seetõttu neid sissetulekuks ei arvestata. Kui aga on tõesti saadud kasumit vara müügist, arvestatakse ainult kasumi osaga. 

Kuidas võetakse arvesse laps, kes saab vahepeal 14-aastaseks?
Lapse vanust arvestatakse taotluse esitamise kuupäevaga. Kui näiteks taotlus esitatakse 10. jaanuaril, et saada hüvitatud energiakulud septembrist detsembrini ja laps sai 5. jaanuaril 14-aastaseks, siis arvestusliku piiri leidmisel võetakse ta arvesse vähemalt 14-aastase isikuna.

Kas investeerimiskontolt välja võetud raha loetakse sissetulekuks?
Sissetulekuks loetakse investeerimiskontolt välja võetud kasumit. Sinna paigutatud summa tagasi välja võtmist sissetulekuks ei loeta, kuna seda on arvestatud juba varasema perioodi sissetulekuna. Pensioni III sambasse saab maksja riigilt tulumaksu tagasi ning seetõttu väljamaksete pealt mingit kasumiarvestust ei teostata. Seega III pensionisamba väljamaksed on sissetulek.

Kui taotlust esitab FIE, mis on tema sissetulek?
FIE peab taotluse esitamisel esitama vastava perioodi tulude-kulude aruande, kus selgub tema sissetulek (kasum/-kahjum). Lisaks peab FIE taotluses ära märkima, millist osa (%) eluruumist kasutab ta eluasmeks ning millist ettevõtluseks. Kui FIE tegevus on sesoonne, siis võib FIE esitada ka pikema perioodi (maksimaalselt 12 kuu) tulude-kulude aruande ning iga kuu sissetulekuks loetakse perioodi keskmine kasum/-kahjum.

Milliste energialiikide kulude kallinemise katteks toetust antakse?
Toetust saab elektri, gaasi ja kaugkütte kulude kallinemise toetuseks. Sh on toetust võimalik saada ka lokaalkütte kulude kallinemise toetuseks juhul, kui eluaset kütab elektri või gaasiga taotleja ise või korteriühistu. Kui elektri, gaasi või kaugkütte toel toimub vee soojendamine, siis võib veesoojendamise eest samuti küsida toetust. Seda eeldusel, et nende osas esitab taotleja nõutud andmed (elekter ja gaasi korral eluasemega seotud tarbimise kogus KWh ja kulu). Kui majas on soojaarvestus mitmetasandiline, sh üks osa arvestatakse mõõdikutega ning ülejäänud kulu jaotatakse m² alusel, siis kuuluvad kompenseerimisele mõlemad kulud tingimusel, et köetakse antud soojaga ainult eluruume. Gaasi osas kompenseeritakse kõik kulud (sh vee soojendamine, söögi tegemine) tingimusel, et kõik vajalikud andmed (kulu ja tarbimise kogus) on olemas. Muude kasutusel olevate kütteliikide katteks toetust taotleda ei saa.

Mida peab teadma Konkurentsiametiga kooskõlastamata kaugkütte võrgupiirkonna müüja?
Kaugkütteseaduse (KKütS) § 9 lõike 1 alusel peavad alates 01.11.2010 Konkurentsiametiga  kooskõlastama müüdava soojuse piirhinna igale võrgupiirkonnale eraldi soojusettevõtja (olenemata soojuse müügimahu suurusest), kes:
1) müüb soojust tarbijale;
2) müüb soojust võrguettevõtjale edasimüügiks tarbijale;
3) toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis.
Seega alates 01.11.2010 ei sõltu Konkurentsiametiga piirhinna kooskõlastamine müüdava soojuse mahust. Siiski on Eestis jätkuvalt võrgupiirkondi, kus kehtivad kohaliku omavalitsuste poolt kooskõlastatud soojuse piirhinnad ja seda niikaua, kuni Konkurentsiamet on neile kooskõlastanud uued soojuse piirhinnad (selleks tuleb ametile esitada vastav hinnataotlus). Samuti on aeg-ajalt selgunud üksikuid piirkondi, kus puudub ka kohaliku omavalitsuse kooskõlastatud piirhind.

Kuidas toimida, kui osa eluaseme energiakuludest on ettevõtluskulu?
Ettevõtluse kulu osa tuleb toetusest välja arvata. Seda saab teha proportsionaalse arvestusega. Näiteks kui 40% energiakuludest arvestatakse jooksvalt ettevõtluskuluks, tuleks toetuse taotlemisel märkida, et toetust taotletakse tarbitud energiast 60% jaoks.

Millises suuruses toetust makstakse?
Toetust makstakse 80% energia koguhinnast, mis ületab elektril 120 €/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel 78 €/MWh (7,8 s/kWh). Selle hulka on arvestatud lisaks energia maksumusele ka võrgutasu, aktsiis, taastuvenergia tasu, käibemaks.
Toetuse määramisel ei ole oluline, kas tarbija on valinud börsi- või fikseeritud hinnaga paketi, kui arve kulud ületavad seatud piirmäärasid.

Toetuse välja arvutamine on kõige lihtsam eelpool viidatud kalkulaatoriga, võttes aluseks arvel toodud infot. Ka saab seda ise välja arvutada. Näiteks, kui elektrikulu tuli 100 eurot tarbimise 500 kWh juures, teeb see ühiku maksumuseks 100€/500 kWh =0,2 €/kWh ehk 20 s/kWh. Toetust makstakse 12 senti/kWh ületavalt osalt 80% ehk antud näite puhul 80% x 8 s/kWh = 6,4 s/kWh. Korrutades 6,4 s/kWh tarbitud kogusega, saab välja arvutada makstava toetuse: 6,4 s/kWh x 500 kWh= 3200 s ehk 32€.

Kaugkütte puhul piisab kogukulust ning energia kogust või hinda ei ole vaja taotlejal esitada, sest toetuse määramisel võetakse arvesse Konkurentsiameti kooskõlastatud piirhind. Kui kaugkütte hind ei ole kasvanud 2021. a jaanuariga võrreldes või see jääb alla 78 euro/MWh (käibemaksuga), siis toetust ei maksta. Arvutus on sarnane gaasi ja elektrikulule. Näiteks Põhja-Tallinna linnaosas on kaugkütte hind kasvanud detsembriks 167,6 eurole (jaanuaris oli 71,82 eurot). Hind on määratud piirist (78 eurost) kõrgem 89,6 euro võrra ja sellest kaetakse toetusega 80% ehk 71,68 eurot/MWh kohta. Toetust makstakse 71,68/167,6=42,77% ulatuses kogu maksumusest. Isiku esitatud arvest makstakse kinni 42,77%, olenemata sellest, kas see on 100 või 400 eurot.

Toetuse ülempiir kõigi energiakulude peale kokku on 500 eurot ühe kuu kohta. Kui toetust taotletakse mitme kuu peale korraga, suureneb ülempiir vastavalt. Näiteks, küsides toetust kolme kuu energiakulude kasvuks, on toetuse ülempiir 3x500=1500 eurot.
Toetuse alampiir kõigi energiakulude peale kokku on 10 eurot taotluse kohta. Kui toetussumma jääks alla selle piiri, on soovitatav koguda kokku mitme kuu arved ja tulla taotlema toetust nende peale kokku.

Kuidas teisendada arvel toodud ühikuid?
Kui arvel on toodud kogused MWh-s, siis tuleb antud kogus korrutada 1000-ga, et saada tulemus KWh-s. Näide: arvel on toodud 5,044 MWh, korrutan 1000-ga ning saan tulemuseks 5044 KWh. Kui gaasi arvel pole kogust toodud KWh-s või MWh-s, siis piisab, kui info on toodud m³.
Kui arvel on toodud küte m² ning lisainfona on teada, mitu KWh kulus ühe m² kütmiseks, siis KWh koguse saab teada, kui korrutada m² KWh kogusega. Antud näite puhul 59,4m² * 4,15291KWh/m² = 246,68 KWh

Sama loogika kehtib ka m³ kohta. Ehk antud näitel kasutab KÜ maja kütteks ja vee soojendamiseks elektrienergia tuge. Soojendati 5,84 m³ vett, mille ühe kuupmeetri soojendamiseks kulus 21,63 KWh. Kogu vee soojendamisele kulus 5,84 m³ * 21,6366559 KWh/m³ = 126,35 KWh

Arvel toodud üldkulud (nt üldvalgustus, kontori/garaaži küte, kaldteeküte, lift, välisvalgustus jms), mis jaotatakse vastavalt kaasomandi osa suurusele, ei kuulu hüvitamisele. Juhul, kui kaugkütte arvestuspõhimõtetetst lähtuvalt jaotatakse küttekulu üks osa mõõdikute alusel ning teine osa m² alusel ning ei köeta eluruumi väliseid pindasid, siis kuulub kogu kaugkütte osa kompenseerimisele. Kui soojusenergia tagamisel kasutatakse mitut energia liiki (nt kaugküte ja elekter), kuuluvad mõlemad kululiigid kompenseerimisele, kuid erinevate energialiikide alt.

Kui toetuse taotleja toodab ise elektrit, kas sel juhul arvatakse kulust maha saadud tulu?
Kui toetuse taotleja müüb ise energiat, siis saadud tulu loetakse sissetuleku hulka ning toetust antakse tekkinud energiakulule.

Antud näite osas loetakse taotleja sissetulekuks (arve perioodi) energiamüügist saadud tulu 50,87 € ning kuluks 113,72 €. Koguse mahuks arvestatakse kulu ühikud ehk 511,618 KWh. Arvel on kajastatud ka paneelide osamakse, kuid need ei kuulu hüvitamisele.

Kui taotlejal on "Võrdne elektripakett", mis kogused ja kulud kuuluvad hüvitamise arvestusse?
Kui taotleja esitab elektriarve, kus toimub aastaringselt sama summa tasumine, siis ei kuulu hüvitamisele jooksva kuu eest antud arve summa, vaid tegelik kulu. All oleval näitel on elektriarve kogusumma, mis elanik peab tasuma 100,99 €.

Kuid meetme kohaselt arvestatakse tegelik kulu ja maksumus ehk antud arve osas 2945,609 kWh ning 293,72 € (106,51 € + 187,21 €).

Kui arvel ei ole toodud määruses etteantud ühikuid, kas siis toetust ei ole võimalik saada?
Kui arvel ei ole toodud ühikuid kWh-s või MWh-s, siis see ei ole põhjus, et isik võiks toetusest ilma jätta. Arveid, kus pole toodud soovitul kujul ühikuid, puudutab peamiselt korteriühistuid (KÜ). Ka nende esitatud arved on korrektsed, kuna oma majandamiskulude jaotuse on nad kokkuleppinud KÜ majandamiskavas. Sel juhul ei pea KÜ arveid ümber tegema, vaid piisab, kui nad esitavad vajaliku info eraldi arvel või arve lisana. Täpsem juhend korteriühistule on leitav siit.

Kas energia hinnatõusu hüvitis läheb tulumaksuarvestusse ja selle pealt tuleb järgmisel aastal tulumaksu maksta?
Energiakulude toetus on maksuvaba - seda ei deklareerita ja see ei lähe tuludeklaratsiooni esitamisel inimese aastatulu arvestusse. 

Kas toetust on võimalik saada tagantjärgi ka eelnenud kuude eest?
Toetust saab taotleda tagasiulatuvalt ühe või mitme kuu kohta vastavalt taotleja soovile. Võimalik on taotleda ka kogu peroodi kohta korraga.

Kas toetust saab ka siis, kui eelnevalt on saadud toimetulekutoetust, kuid seal on jäetud osa kulusid katmata?
Jah, saab. Sellisel juhul tuleb leida proportsioon, mis ulatuses energiakuludega toimetulekutoetuse taotlemisel ei arvestatud. Näiteks kui elektrienergiakuludest jäi kompenseerimata 58% ehk 35 €, siis seda on võimalik taotleda energiakulude hüvitamise meetmest. Et kogus oleks korrektselt teada, tuleb kompenseerimata % osa (ehk 58%) korrutada läbi kogu mahuga (375 kWh) ehk antud näite puhul arvestatakse hüvitamiseks minevaks koguseks 217,5 kWh 

Kas energiakulude võlgnevuste katmiseks saab toetust taotleda?
Toetust saab taotleda vaid perioodi september 2021 kuni aprill 2022 tarbitud energiakulude katmiseks. Tekkinud võlgnevustega ei arvestata, sh ei kuulu hüvitamisele arvel olevad viivised. Näide, kui arve perioodi kogukulu summaks on 300€ ning eelmiste perioodide võlg 150€ ning kokku vaja tasuda 450€, siis energiahüvitise arvestusse läheb reaalne kulu ehk 300€. Sama asi on ka ettemaksega, kui arve perioodi kogukulu summa on 300€, kuid ühtlasi on ka ettemaks 150€ ning tasuma peab 150€, siis energiahüvitise arvestusse läheb reaakne kulu ehk 300€.

Kuidas saab toetust küttekulude kallinemiseks juhul, kui eluase ei asu kaugkütte piirkonnas ja kütab ühistu või eraomanik ise?
Kui kortermaja kütmist korraldab korteriühistu ise elektri või gaasiga, on taotlejal võimalik küsida toetust kütmiseks kasutatud elektri- ja gaasikulude kallinemise kulude toetamise korras eeldusel, et korteriühistu väljastab arve, kus on toodud taotleja elukoha (korteri) tarbimiskogus ja -kulu andmed. Korteri tarbimiskogus on proportsionaalne sellele, kuidas neile maja kogukulust nende osa välja arvestatakse. Kortermaja ühiskulusid (nt üldelekter) ei kaeta.

Mitu korda kuus saab toetust taotleda?
Igal taotlejal on võimalik toetust taotleda ühe korra kuus. Seega tuleb taotlejal olla hoolas ning kontrollida enne taotluse esitamist, et kõik energialiikide arved on taotlusesse lisatud.

Kuhu ja millal tuleb avaldus toetuse saamiseks esitada?
Taotlus tuleb esitada rahvastikuregistri-järgsele kohalikule omavalitsusele. Seda ka juhul, kui taotleja tegelik elukoht on mujal. Valla- ja linnavalitsus määrab, mis ajast saab taotlusi esitada, ja annab sellest oma kodulehel või muul moel teada.
Taotluse esitamisel tuleb arvestada sellega, et kohalikel omavalitsustel on õigus määrata kindlaks vastuvõtuajad, millal taotlusi toetuse saamiseks vastu võetakse. Seega täpset teavet selle kohta, millal taotlust toetuse saamiseks esitada on võimalik, saab kohalikust omavalitsusest.
Soovitatav on taotlus esitada mitme kuu peale kokku - siis on vaja vähem taotlusi esitada. Kui kuulute toetuse saamiseks nõutud sihtgruppi, siis mitme kuu peale kokku taotluse esitamine ei vähenda teie toetust.
Taotlusi saab esitada 2022. aasta 12. juunini.

Juhul, kui taotleja tegelik elukoht ei vasta rahvastikuregistris olevale elukohale, siis tuleks andmed korrastada. Elukoha registreerimise kohta leiate infot siit: www.siseministeerium.ee/elukohateate-esitamine.

Kas toetuse taotluseks on olemas kindel vorm?
Jah, taotleja peab linna- või vallavalitsusele esitama vormikohase taotluse koos energiatarbimist tõendavate dokumentidega. Iga omavalitsus kehtestab ja avaldab vormi oma kodulehel. Olenevalt omavalitsusest saab taotluse esitada ka e-vormina või digitaalselt allkirjastatuna, aga soovi korral ka paberkandjal.

Millised dokumendid tuleb esitada?
Koos taotlusega peab esitama eluruumi energiatarbimist tõendavad dokumendid (arved) energia liigi kohta, mille kulude katteks toetust taotletakse. Näiteks kui küsitakse toetust üksnes elektrikulude jaoks, siis gaasi või kaugkütte arvet esitada ei ole vaja.

Olenevalt sellest, millise energialiigi hinnatõusu kulude katteks taotlus esitatakse, peavad dokumentidelt olema tuvastatavad järgmised andmed:
  1) tarbitud elektri kogus (kWh või MWh) ja elektrikulud kokku (eurodes);
  2) tarbitud gaasi kogus (kWh või MWh või m³) ja gaasikulud kokku (eurodes);
  3) kaugkütte kulud kokku (eurodes), kui taotleja elab konkurentsiameti kooskõlastatud kaugkütte piirhinnaga piirkonnas;
  4) kaugkütte kulud ning kuu keskmine või kuu lõpu seisuga ühikuhind (kWh või MWh) taotlusega hõlmatud kuul ja 2021. aasta jaanuaris, kui taotleja ei ela konkurentsiameti kooskõlastatud kaugkütte piirhinnaga piirkonnas.

Vajadusel tuleks lisaks esitada ka tõendid makstud elatise ja täitemenetluses kinnipeetud summade kohta (nende olemasolu korral), ning valla- või linnavalitsuse nõudmisel ka asjakohased pangakontode väljavõtted perioodi kohta, mille kulude katmiseks toetust taotletakse. Juhul kui pere alaline või peamine elukoht erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast tuleks esitada tõendid, et tegemist on üksi elava isiku või perekonna tegeliku elukohaga.

Mida teha, kui arvet ei ole?
Taotlemiseks vajalikud energiaarved on võimalik kõige lihtsamalt pdf-formaadis alla laadida enda energiamüüja iseteeninduskeskkonnast: Eesti Energia e-teenindusest, Eesti Gaasi e-teenindusest, Alexela iseteenindusest, Imatra Elektri iseteenindusest, VKG Elektri iseteenindusest, Elektrumi iseteenindusest ja 220 Energia e-teenindusest.

Kui kaua taotluse menetlemine aega võtab?
Taotlust menetlev valla- või linnavalitsus kontrollib taotleja vastavust tingimustele, arvutab välja toetuse suuruse ning teeb toetuse maksmise või maksmata jätmise otsuse 35 tööpäeva jooksul taotlejalt kõigi vajalike dokumentide saamisest arvates.
Valla- või linnavalitsus kannab toetuse üle taotleja soovitud arvelduskontole seitsme tööpäeva jooksul positiivse otsuse tegemisest arvates.

Mis juhtub, kui esitan teadlikult valeandmeid?
Valeandmete esitamise eest on võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga (KarS § 280 lg 1).

Mida peaks teadma ja kuidas käituma korteriühistu?
Juhend korteriühistule: eesti keeles ja vene keeles 
Slaidid: Mida peab teadma korteriühistu energiahüvitise meetme raames? 
Veebiseminar: Energiatoetus_ korteriühistutele

Kuidas saab toetust küttekulude kallinemiseks juhul, kui eluase ei asu kaugkütte piirkonnas ja kütab ühistu ise?
Kui kortermaja kütmist korraldab korteriühistu ise elektri või gaasiga, on taotlejal võimalik küsida toetust kütmiseks kasutatud elektri- ja gaasikulude kallinemise kulude toetamise korras eeldusel, et korteriühistu väljastab arve, kus on toodud taotleja elukoha (korteri) tarbimiskogus ja -kulu andmed. Korteri tarbimiskogus on proportsionaalne sellele, kuidas neile maja kogukulust nende osa välja arvestatakse. Kortermaja ühiskulusid (nt üldelekter) ei kaeta.

Milline peab olema lisainfo, mida KÜ peab esitama?
Korteriühistutele pole ette antud kindlat vormi, kuidas lisainfot esitama peab. Juhendis on toodud näide, aga võib kasutada järgmist näidet.
Kes ei saanud osaleda korteriühistutele mõeldud koolitustel, siis esitlus on leitav siit.

Alusdokumendid

1 | 1

Viimati uuendatud 29.06.2022