Tühjenevate korterelamute projekt

Projekti ülevaade

Üldinfo

Tühjenevate korterelamute näidisprojekt

Probleem: Probleem: Elanikkonna paiknemine muutub nii Eestis kui ka maailmas ja murekoht on elanikkonna vähenemine väljaspool tõmbekeskusi. Nii tekivad Eesti erinevates piirkondades pooltühjad ning tühjad kortermajad, mis on probleem nii inimestele, omavalitsusele kui ka riigile. Tühjalt ja kasutuseta seisvad majad mõjutavad negatiivselt sama piirkonna teiste hoonete turuväärtust, on ohtlikud seoses võimaliku lagunemisega ning on ühtlasi erinevate õnnetusjuhtumite (eelkõige tulekahjude) sündmuspaikadeks, mis suurendavad omakorda rahvaarvu vähenemist ja halvendavad oluliselt nende piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonda.

Eesmärk on välja töötada lahendused tühjade ja pooltühjade korterelamute probleemile nii kohalike omavalitsuste kui ka kohalike elanike jaoks. Projektiga loovad riik, kolm kohaliku omavalitsust ja teised koostööpartnerid koos lahenduseks tööriistakasti, mida saavad kasutada kõik omavalitsused üle Eesti. Need on õiguslikud lahendused, konkreetsed sammud elanike ümber kolimiseks jt. Lisaks analüüsitakse ka rahastamis- ja seadusmuudatuste vajadusi ning töötatakse välja vastavad ettepanekud. Projekti tulemustest saavad edaspidi omavalitsused võtta vajalikud tööriistad, millega ennetada ja lahendada oma piirkonnas tühjenevate kortermajade probleemi. Omavalitsused saavad planeerida ja ellu viia elamumajanduse ümberkorraldusega seotud tegevusi arvestades pikaaegseid rahvastikumuutusi, mille tulemuseks on ohutu ja kvaliteetne elukeskkond kõikjal Eestis.

Projekti osapooled: Rahandusministeerium, Lüganuse vald, Valga vald ja Kohtla-Järve linn viivad koos läbi näidisprojekti. Projekti tegevusi koordineeritakse koostöös justiits- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, kes korraldab elamumajanduse poliitikat.

Projekti tegevused: Projektiga testitakse läbi õiguslikud ja muud lahendused elanike ümber kolimiseks jätkusuutlikesse korterelamutesse ning tühjana seisvate ja osaliselt eraomanikele kuuluvate korterelamute lammutamiseks. Lahendusi katsetatakse kõigepealt linnades, kus tühjad või pooltühjad kortermajad mõjutavad paljude inimeste elukeskkonda.

  • Esiteks on kaardistatud projekti osalevates omavalitsustes elaniketa korterid, et saada täpne ülevaade, kui palju ja kus asuvad tühjenevad korterelamud nende territooriumil.
  • Teiseks on tehtud kahes Ida-Viru omavalitsuses ruumilise kahanemise analüüs koos mitme stsenaariumi koostamisega, et kuidas KOV võib kohandada elukeskkonda arvestades elanikkonna kahanemisega. Valga vallas olid enne projekti algust juba koostatud ruumilise kahanemise stsenaariumid, projekti raames sai valmis korterelamute uuring ja nende jätkusuutlikkuse analüüs. Valminud on juhendmaterjal kohalikele omavalitsustele sarnase analüüsi teostamiseks.
  • Kolmandaks, plaanis on igas projektis osalevas omavalitsuses 2-4 tühjeneva korterelamu näitel läbi viia erinevaid lahendusi nii elanike ümber kolimisel kui ka omandiküsimuste lahendamisel. Selleks on välja valitud korterelamud, kus analüüsimiseks erinevad juhtumid, näiteks erineva profiiliga korteriomanikud. Kavas on katsetada erinevaid protseduure, kuidas omavalitsus saab tühja hoone täielikult enda omandisse, et pärast seda maja lammutada. Muuhulgas on valminud avalikes huvides kinnisasja omandamise seaduse rakendamise analüüs tühjenevate korterelamute suhtes ning valmistatakse ette vastavate menetluste läbiviimist kolmes omavalitsuses.

Projekti tulemus: Projekti tulemusena töötatakse välja tegutsemismudel elamumajanduse ümberkorraldamiseks kohalike omavalitsuste tasandil. Koostatakse juhendid, mida saavad kasutada teised kohalikud omavalitsused üle Eesti. Projekti tulemused on aluseks konkreetsete toetusmeetmete väljatöötamiseks kohalikele omavalitsustele ja võimalike seadusemuudatuste ettepanekute koostamiseks.

Projekti periood on oktoober 2019 - 2022. aasta algus.

Eelarve on 1 001 936 eurot, millest 756 000 eurot on planeeritud toetusena kolmele omavalitsustele tegevuste elluviimiseks nende territooriumil.

Projekti käigus valminud materjalid:

Suunised ruumilise kahanemise analüüsimiseks ja kohandamise strateegia koostamiseks (4.57 MB, PDF), Tallinna Tehnikaülikool, 2020 
LISA 1 Ülevaade kahanemisega kohanemise rahvusvahelistest näidetest (339.66 KB, PDF)
LISA 2 Maastikuanalüüsi juhend (1.51 MB, PDF)

KAHOS rakendamise õigusanalüüs tühjenevate korterelamute suhtes ja menetluse läbiviimise juhend (553.6 KB, PDF), Advokaadibüroo LEXTAL, 2020
LISA - KAHOS menetluse skeem (127.42 KB, PDF)

Kahanemisega kohanemine: eluaseme valdkonna ümberkorraldamine ning koostöö erinevatel tasanditel (498.17 KB, PDF), MTÜ Linnalabor, 2020

Kontakt:
Dmitri Moskovtsev – riigivara osakonna projektijuht
611 3175, dmitri.moskovtsev@fin.ee 

LISAINFO

Pooltühjade ja tühjade kortermajade probleem tuleneb rahvaarvu vähenemisest väljaspool tõmbekeskusi. Protsessi taga on väljaränne, jätkuv linnastumine ning rahvastiku vananemine. Muutused toovad kaasa olukorra, kus kohalik nõudlus kinnisvara järgi väheneb ja varaga seotud kulud ületavad selle väärtust. Linnade ja maapiirkondade kahanemine ei ole aga ainult Eesti või konkreetsete omavalitsuste probleem. Samad protsessid toimuvad igal pool maailmas, kus väheneb ka linnade elanikkond. Sarnased väljakutsed on paljudel teistel riikidel ja nende kohalikel omavalitsustel.

2013. aastal uuringu (PDF) põhjal oli Eestis kokku 476 tühja või vähemalt 25%-ulatuses tühja korterelamut, mis vajasid lammutamist või renoveerimist ning tollane uuring näitas, et prognooside põhjal lisandub aastatel 2015–2030 644 probleemset korterelamut. Vastavalt 2020. aastal valminud hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale (PDF) võib Eestis aastaks 2050 kasutusest välja langeda suurusjärgus 5300 korterelamut (~5 mln m²), mis on 23% kõikidest korterelamutest . Seejuures Ida-Viru maakonnas on rohkem suuremaid kui 1200 m² eluruumi pinnaga paneelelamuid.

Statistikaameti prognoosi kohaselt toimuvad maakondades muutused erinevalt: kui Eestis kokku prognoositakse rahvaarvu vähenemist 2045. aastaks 2,7%, siis Ida-Viru, Järva, Valga ja Jõgeva maakonnas kolmandiku võrra. Näiteks Ida-Virumaal paikneb korterelamutes ca 70 000 eluruumi, mis asuvad enamjaolt linnades. Rahvastikuregistri andmete põhjal elas 1. jaanuari seisuga Ida-Virumaal 140 389 inimest. Statistikaamet prognoosib aastaks 2045 selle maakonna elanikkonna vähenemist ca 50 000 inimese võrra. Arvestades sellega, et 2019 aastal elab igas eluruumis Ida-Virumaal keskmiselt 2 inimest, siis võivad aastate jooksul tühjaks jääda tuhanded korterid.

Probleem korteritega loob olukorra, et inimesed ja omavalitsused loovutavad korterid riigile. Viimastel aastatel on kasvanud tendents, et kahaneva elanikonnaga piirkondades loovutatakse asjaõigusseaduse § 126 alusel väheväärtuslik korter riigile. Alates 2016. aastast on riigile loovutatud 2020. I poolaasta seisuga 312 korteriomandit, millest lõviosa asub Ida-Virumaal.

Tühjad korterid paiknevad enamasti üksikult suuremates korterelamutes, st on hulk pooltühje hooneid, mille üleval pidamine ei ole elamumajanduse seisukohalt efektiivne. Sageli sellistes korterelamutes kasvavad omanike ja korteriühistute võlgnevused, sh võrguteenuste pakkujate ees, mille tulemusena võib olla pärsitud elutähtsate teenuste toimimine.

Meediakajastused

"Riik hakkab kummituskortereid tuvastama elektritarbimise põhjal", Marko Tooming, ERR, 27. märts 2021  

"Eest probleem - tühjenevad korterelamud" (271.57 KB, PDF), Dmitri Moskovtsev, Maaleht, 17. september 2020  

"Elukeskkonna kvaliteeti saab tõsta ka kokkutõmbavates linnades", Dmitri Moskovtsev, Postimees, 22. september 2020

"Väikelinnadel tekib julgus tunnistada kahanemist", Kristi Grisakov, Postimees, 22. september 2020  

"Что делать с жильем в пустеющих городах?", Дмитрий Московцев, rus.postimees.ee, 28. september 2020

"Небольшие города нашли в себе мужество взглянуть правде в глаза", Кристи Гришаков, rus.postimees.ee, 28. september 2020

"Oma kodu" saade, Eesti Televisioon, 26. september 2020 

Кофе+, Как решить проблему пустующих домов в регионах? ETV, 1.10.2020  

Valga vald

Lisame siia alalehele peagi infot vastaval projekti Valga piirkonna tegevuste edenemisele.

Valminud materjalid: 

Valga valla korterelamute uuring ja nende jätkusuutlikkuse analüüs (8.73 MB, PDF), Tartu Regiooni Energiaagentuur, 2020

Lüganuse vald

Lisame siia alalehele peagi infot vastaval projekti Lüganuse piirkonna tegevuste edenemisele.

Valminud materjalid: 

Proaktiivne Kiviõli linn ja Lüganse vald (798.26 KB, PDF), MTÜ Linnalabor, 2020 

Lüganuse valla ruumilise kahanemise analüüsi kokkuvõte (4.92 MB, PDF), Tallinna Tahnikaülikool, 2020

Meedikajastused:

"Kahanevate linnade probleemid Kiviõli näitel" (PDF), Anu Needo ja Kristel Kütt, Lüganuse vallaleht, september 2020

"О проблемах городов с сокращающимся населением на примере Кивиыли" (PDF), Ану Неэдо и Кристель Кютть, september 2020

"Kiviõlis lammutatakse riigi toel viimased tühjaks jäänud kortermajad", Külli Kriis, Põhjarannik, 24.10.2020

"В Кивиыли при поддержке государства сносят последние пустующие дома", Кюлли Крийс, Severnoje Poberezhje, 24.10.2020  

Kohtla-Järve linn

Lisame siia alalehele peagi infot vastaval projekti Kohtla-Järve piirkonna tegevuste edenemisele.

Valminud materjalid: 

Kohtla-Järve linna ruumilise kahanemise analüüsi kokkuvõte (9.72 MB, PDF), Tallinna Tehnikaülikool, 2020 

Meediakajastused:

"Maja, mille hävitasid küttevõlad", Niina Voropajeva, 13. märts 2021, Põhjarannik 
"Дом, начало конца которому положили долги и отключение тепла", Нина Воропаева, 13.03.302, Severnoje poberezhje

 

 

Viimati uuendatud: 6. september 2021