Riigi rahavoo juhtimine ja finantsreservid

Riigikassa osakond juhib riigi ja teiste rahandusministeeriumis oma raha hoidvate isikute rahavoogu ühtse tervikuna ning paigutab riigi kontsernikontodel olevat raha. Riigiasutused ja riigikassas oma raha hoidvad sotsiaalkindlustusfondid, riigi asutatud sihtasutused ja Pensionikeskus peavad saama igal ajal teha väljamakseid oma eelarvelimiidi või rahajäägi ulatuses. Selleks, et tagada väljamaksete õigeaegne teostamine, hoiab riigikassa pangakontsernis piisavat likviidsusvaru, võtab vajadusel laenu või emiteerib võlakirju.

Riigikassa haldab riigi likviidsusreservi ja stabiliseerimisreservi:

  • Likviidsusreserv »
    Likviidsusreservi kasutatakse riigi ja riigikassas oma raha hoidvate isikute rahavoo juhtimiseks. Reservi maht muutub igapäevaselt.
  • Stabiliseerimisreserv »
    Stabiliseerimisreserv on finantsreserv kriisiolukordadeks (nt finantskriisideks, eriolukordadeks ja üldmajanduslike riskide vähendamiseks). Reservi kasutatakse riigikogu otsuse alusel vaid erandjuhtudel.

Finantsreservide haldamisel lähtutakse konservatiivsetest investeerimisreeglitest, mille eesmärk on eelkõige finantsvara likviidsuse ja väärtuse säilivuse tagamine ning alles seejärel tulu teenimine. Investeeringute tegemisel lähtutakse investeerimisreeglitest ja eesmärgist saavutada normportfellist parem tulemus. Riigi reservide vahendid on investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse, krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse. Ülevaadet investeerimisreeglitest ja finantsriskide juhtimisest saab lugeda siin.

Riigi (sh sotsiaalkindlustusfondid ja riigi asutatud sihtasutused) rahavoo juhtimist ning stabiliseerimisreservi haldamist reguleerib valitsuse määrus „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“.

Kontakt: treasury@fin.ee

Graafik 1. Riigi finantsreservide maht ja nende osakaal SKP-st

 

Konsolideeritud rahavoo juhtimine


Riigikassa juhib ühtsena riigi, Haigekassa, Töötukassa ja riigi asutatud sihtasutuste rahavoogusid. Konsolideeritud rahavoogude juhtimine võimaldab grupisiseselt saavutada suuremat sünergiat. Riigil on seetõttu võimalik edasi lükata laenuvõtmist ja kasutada valitsussektori vabu vahendeid paindlikult ja efektiivselt, samas kui Haigekassa, Töötukassa ja sihtasutused ei pea tegelema finantsvarade haldamise ja rahavoo juhtimisega. Riigikassa maksab neile raha jäägilt intressi samas määras, mis on likviidsusreservi tulusus. Võimalikku investeerimiskahju Haigekassa, Töötukassa ja riigi asutatud sihtasutused ei kanna.

Riigi rahavoo juhtimine on kompleksne. Rahavoo juhtimisel peab arvestama kuusisese dünaamika, kuude vahelise sesoonsuse ning riigieelarvelise positsiooni, finantseerimistehingute ja klientide rahavoo kõikumisega aastate lõikes. Mõnel aastal on netorahavoog positiivne (nt 2016), teisel jällegi negatiivne (nt 2015). Graafik 2 illustreerib likviidsusreservi päevast dünaamikat ning riigi ja oma raha riigikassas hoidvate isikute kumulatiivset netorahavoogu aasta algusest.
 

Graafik 2. Likviidsusreservi jäägi päevane dünaamika ja kumulatiivne netorahavoog aasta algusest miljonites eurodes

Riigi rahavoo juhtimise aluseks on rahavoo prognoosid. Lühi- ja pikaajalise rahavoo prognoosi põhjal planeeritakse võlakohustuste võtmist ning juhitakse igapäevast rahavoogu eesmärgiga tagada riigikassa klientidele õigeaegne väljamaksete tegemine. Rahavoo prognoosimiseks kogub riigikassa infot kõikidelt olulistelt osapooltelt, sealhulgas Sotsiaalkindlustusametilt, Haigekassalt ja Töötukassalt, ning kasutab rahavoo ajaloolisi andmeid aastasisese dünaamika analüüsimisel.

 

Viimati uuendatud: 16. Aprill 2018