Valitsuse antavad riigisisesed laenud ja laenugarantiid

Laenude ja riigigarantiide andmise otsustab Valitsus Riigikogu määratud piirmäära ehk limiidi ulatuses. Riigikogu kehtestab vastava piirmäära iga-aastase riigieelarvega.

Valitsus saab anda laenu või riigigarantiid Eesti avalik-õiguslikele isikutele, sh KOV-le, riigiettevõtetele, milles riigil on enamusotsustusõigus, riigi asutatud sihtasutustele ja finantsasutustele. Riigikogu otsustab välismaiste organisatsioonide või riikidega seotud laenude ja riigigarantiide andmise.

Riigieelarve seaduse alusel riigigarantii taotlemise ja andmise kord ning täpsemad tingimused on kehtestatud valitsuse määrusega „Laenu ja riigigarantii taotlemise ning andmise tingimused ja kord“.

Riigieelarve seadus reguleerib riigi antavaid laene ja riigigarantiisid koos. Mõlema tehinguga võtab riik krediidiriski. Laenu andmisega kaasneb oht, et laenusaaja ei tagasta võetud laenu ja intresse korrektselt. Riigigarantii andmisega kaasneb oht, et garanteeritav isik ei täida oma laenulepinguga võetud kohustusi ning riigil tuleb tasuda tema võlgnevus laenuandja ees. Laenu andmisel kasutatakse riigi likviidseid vahendeid kohe, riigigarantii korral aga vaid siis, kui on vajalik täita garantiikohustus. Laenu- või riigigarantiitaotluse esitamisel analüüsib riigikassa laenutaotleja majanduslikku olukorda ja võimet tagastada taotletavat laenu või riigigarantiiga tagatavat võlakohustust.

Riigisisesed laenud ja laenugarantiid 


Valitsuse antud laenude ja laenugarantiide jäägid

Tabel 1. Antud laenude jääk seisuga 31.12.2017

Laenuvõtja Laenujääk mln eurodes Tähtaeg
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 84,2 2037
SA KredEx* 10,2  2026
KOKKU 94,4  

* Kredexile antud laenude koondjääk ja pikima laenu tähtaeg

Tabel 2. Antud laenugarantiide jääk seisuga 31.12.2017

Laenuandja Laenuvõtja Laenujääk mln eurodes Tähtaeg
EIP SA PERH 43,0 2035
CEB KredEX 14,0 2022
KOKKU   57,0  

Lisaks on valitsus andnud arvelduskrediiti kogusummas 10,12 miljonit eurot kolmele sihtasutusele, kes arveldavad e-riigikassas.

Laenude andmise põhimõtted
Enam kui 10 aastat on Rahandusministeerium lähtunud riigisiseste laenude ja riigigarantiide andmisel passiivsest laenupoliitikast: laenu või riigigarantiid antakse vaid põhjendatud juhtudel olukorras, mil pangad annavad laenu väga ebamõistlikel tingimustel või ei anna üldse. Igat laenuandmise juhtumit hinnatakse eraldi. Kui projekt tõstab efektiivsust nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis ning on võimalik tõhusalt ära kasutada EL-i vahendeid, on garantii või laenu andmine põhjendatud.

Eestis on tihe pankadevaheline konkurents, mille tulemusel on riigiettevõtted ja kohalikud omavalitsused saanud mõistlikel tingimustel oma tegevusi finantseerida. Riigikassa on samas valmis olukordadeks, mil finantskriisi tõttu ei ole riigiettevõtetel ja kohalikel omavalitsustel võimalik võtta mõistlikel tingimustel laenu või pangad ei anna üldse laenu. Selline olukord oli 2009. aastal, kui valitsus otsustas anda laenu Tallinna Sadamale ja Tallinna Tehnikaülikoolile. Mõlemad maksid riigikassale laenu ennetähtaegselt tagasi 2010. aastal, kui laenuturg taastus.

Valitsus ei anna sooduslaene. Laenu intressimäär ei tohi olla madalam määrast, mida riik ise sarnase laenu eest maksaks ning sellele tuleb lisada riskimarginaal. Samuti ei tohi laenu või riigigarantii tähtaeg olla pikem kui 30 aastat. Laenu ja riigigarantiide andmisel arvestatakse Euroopa Liidu riigiabi andmise reeglitega.

Ülevaade riigisiseselt antud laenudest ja laenugarantiidest alates 2003. aastast
Tabelis on ülevaade riigisisestest laenudest ja laenugarantiidest. Aastatel 2012 – 2014 antud laenud AS-le Estonian Air väljastati omandireformi reservi arvel ning ei ole seetõttu tabelis esitatud.

Antud laenud ja garantiid - 31.12.2017 (23.56 KB, PDF)

Viimati uuendatud: 3. Aprill 2018