Riigi potentsiaalsed kohustused

Potentsiaalsed kohustused on riigi võetud varalised kohustused, mille tegelik realiseerumine sõltub mõnest tulevikus selguvast asjaolust (nt riigigarantii realiseerumine, välislepingus kokku lepitud asjaoludel esitatav rahvusvahelise organisatsiooni kapitali sissenõue vms). Riigikassa jälgib ja hindab regulaarselt riigi potentsiaalsete kohustuste realiseerumise tõenäosust, mis on eelkõige vajalik riigi rahavoo prognoosimise ja rahavoo juhtimise tõhustamiseks. Realiseerunud potentsiaalsed kohustused tuleb riigil tasuda 2 kuni 30 päeva jooksul.

Graafik 1. Riigi potentsiaalsed kohustused

*Andmed 30.06.2018 seisuga

Riigi potentsiaalsed kohustusi liigitatakse järgmiselt:

  • riigieelarve seaduse alusel antud riigigarantiid

-Riigieelarve alusel saab valitsus anda riigigarantiisid Eesti avalik-õiguslikele isikutele, sh KOV-le,  riigiettevõtetele, milles riigil on enamusotsustusõigus, riigi asutatud sihtasutustele ja finantsasutustele. Riigikogu otsustab välismaistele organisatsioonide või riikidega seotud riigigarantiide andmise. Ülevaade valitsuse antavatest riigigarantiidest on siin.  

-Eesti andis 2011. aastal riigigarantii Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi (EFSF - European Financial Stability Facility) võlakirjadele kuni 1 994,86 miljoni euro ulatuses. Riik garanteerib osa igast EFSF-i võlakirjaemissioonist vastavalt oma osalusvõtmele (vaata ka ülevaadet riigi võlakohustustest)

  • riigi antud garantii või muu tagatis mõne muu õigusakti alusel

-Riik garanteerib Eestis tegutsevate pankade väljastatud õppelaene.

-Riik tagab SA KredEx ja AS KredEx Krediidikindlustuse tegevust kokku kuni 581,7 miljoni euro ulatuses.

-Riik on andnud välisnäituse omanikule garantii, et kahju hüvitatakse riigieelarvest, kui Eesti riigimuuseumidesse ja riigi asutatud sihtasutuste muuseumidesse näitusele toodud kultuuriväärtused saavad mingil põhjusel kahjustada. Lisaks sissetulevatele näitustele saab seda garantiid rakendada ka väljaminevatele näitustele. Riigikogu kinnitab garantii limiidi iga-aastase riigieelarvega. 2018. aastal on näituste garantiilimiit 81 miljonit eurot (2017. aastal oli limiit 70 miljonit eurot).

  • rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide sissenõutav kapital

Eesti riigil on osalus mitmes rahvusvahelises finantsinstitutsioonis:

-Euroopa Investeerimispank (EIB);

-Põhjamaade Investeerimispank (NIB);

-Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD);

-Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB); ja

-Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM).

Nende finantsinstitutsioonide kapital koosneb reeglina sissemakstud ja sissenõutavast kapitalist, millest viimase on riik kohustatud vastava finantsinstitutsiooni nõudmisel tasuma. Kokku on riigil kohustusi finantsinstitutsioonide ees sissenõutava kapitalina 1,4 miljardi euro ulatuses, millest suuremad on ESM-i sissenõutav kapital 1 153 miljonit eurot ja EIB sissenõutav kapital 157,6 miljonit eurot.

Eesti sai 1992. aastal Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) liikmeks. Osaluse eest tasumiseks emiteeris Eesti riik IMF-ile nullintressiga võlakirja. IMF-i osaluse eest tasumiseks emiteeritud võlakiri tühistati 2012. aasta algul, kui Riigikogu otsusega anti vastav sissemaksekohustus üle Eesti Pangale. Seetõttu  ei ole riigil alates 2012. aastast sissenõutava kapitali kohustust IMF-i ees.

Viimati uuendatud: 21. September 2018