Finantsriskide juhtimine

Riigi finantsreservide haldamisel lähtutakse konservatiivsetest investeerimisreeglitest, mille eesmärk on tagada vahendite väärtuse säilivus ja likviidsus ning kehtestatud riskipiirangute raames tulu teenimine. Riigikassa halduses on kaks investeerimisportfelli: likviidsusreserv igapäevase rahavoo juhtimiseks ja stabiliseerimisreserv kriisiolukordadeks.

Riigi võlakohustuste võtmisel tuleb tagada, et võlakohustustega kaasnevate finantsriskide ja kulu suhe oleks kooskõlas riigi võlakohustuste täitmise võimekusega.

Tuletisinstrumente võib riigikassa kasutada vaid riskide maandamiseks, mitte kauplemiseks. Praktikas riigikassa aktiivselt tuletisinstrumente (nt intresside vahetuslepingud intressiriski juhtimiseks) ei kasuta, välja arvatud valuutaforwardid lühiajalise kursiriski juhtimiseks.

Riigikassa investeerimisreeglid ja finantsriskide juhtimise põhimõtted on valitsus sätestanud määrusega „Riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtted“.

Finantsvarade ja -kohustuste intressi- ja valuutariske juhitakse ühtselt järgides aktivate ja passivate tasakaalustatud haldamise (ingl ALM – asset-liability management) põhimõtteid. Finantsvarade riske jälgitakse kooskõlas kohustuste riskidega, mille tulemusel peavad need riskid olema kokkuvõttes võimalikult neutraalsed. Finantsvarad, mille intressiriski juhitakse ALM-ist lähtuvalt, on likviidsusreserv ja riigi antud laenud. Arvestusse ei võeta stabiliseerimisreservi, sest seda kasutatakse vaid erandjuhtudel kriisiolukorras. Antud laenud kuuluvad ALM-i arvestusse, sest nende finantseerimiseks kasutatakse likviidsusreservi või võetud laene. Kohustused, mille intressiriski juhtimisel lähtutakse ALM-ist, on riigikassa võetud laenud, emiteeritud võlakirjad ning riigikassas oma raha hoidvate isikute vahendid.

Riigikassa juhib ja jälgib igapäevaselt:

  • Likviidsusriski »
    Likviidsusrisk on oht, et riigikassa halduses ei ole piisaval hulgal likviidseid rahalisi vahendeid riigi finantskohustuste täitmiseks.
  • Valuutariski »
    Valuutarisk on oht, et valuutakursside muutumine mõjutab riigi finantsvarade ja -kohustuste väärtust. 
  • Intressiriski »
    Intressirisk on oht, et intressimäärade muutumine mõjutab investeeringute ja nendelt saadava tulu väärtust ning finantskohustustega seotud kulude suurust.
  • Krediidiriski »
    Krediidirisk on oht kahju tekkimiseks tehingu vastaspoole või emitendi kohustuste mittekohasest täitmisest. 
  • Refinantseerimisriski »
    Refinantseerimisrisk on oht, et riik peab olemasolevate võlakohustuste tagasimaksmiseks võtma uusi võlakohustusi ebasoodsatel tingimustel või riigil ei ole finantskriisi ajal või riigi krediidireitingu langemisel investeerimisjärgu tasemest madalamaks võimalik finantsturgudelt uusi võlakohustusi võtta.

 

Viimati uuendatud: 28. Märts 2018