Riigimaksete korraldamise ajalugu

1994-1995

Riigi rahandus oli halvas olukorras. Raha oli vähe ja selle kasutamise kontroll puudulik. Ministeeriumid esitasid igal hommikul Rahandusministeeriumile jooksva päeva väljamaksete taotlused, mille vastav komisjon üle vaatas. Otsusest lähtuvalt tehti Rahandusministeeriumi pangakontolt ülekanded teiste ministeeriumite pangakontodele. Rahandusministeeriumi pangakonto oli sageli päeva lõpuks nullis, samas ministeeriumite kontodel oli raha kasutamata. Ebaefektiivse rahajuhtimise parandamiseks kavandas Rahandusministeerium luua riigikassa osakonna.

1995. aastal moodustati Rahandusministeeriumis meeskond, kelle ülesandeks oli võtta kasutusele uus maksesüsteem ja arendada rahavoo juhtimist.

1996

Riigikassa osakond alustas ametlikult tööd 1. aprillil 1996. Maakondade keskustesse loodi 14 kontorit, Tallinnasse 5 kontorit ja keskkassa. Riigikassa ülesandeks oli teenindada ministeeriumeid, riigiasutusi ja riiklikke institutsioone. Osakonnas töötas üle 100 inimese.

Asutused tõid spetsiaalsel vormil täidetud maksekorraldused riigikassa kontoritesse. Iga maksekorralduse juurde esitati arve koopia, mis oli makse teostamise aluseks. Peale eelarvelimiidi ja maksete seaduspärasuse kontrolli sisestati maksed riigikassa maksesüsteemi. Igal kontoril oli oma maksesüsteem, millest suunati maksed Eesti Ühispanga, Põhja-Eesti Panga ja Hoiupanga makseprogrammidesse.

Kord kuus koondati maakondlike ja Tallinna kontorite maksesüsteemidest kõik maksed keskkassa süsteemi ning saadi ülevaade riigi laekumistest ja väljamaksetest.

1997-1998

Riigiasutused hakkasid edastama makseid elektrooniliselt pankade kolmepoolse teleteenuse kaudu Eesti Ühispanka ja Hoiupanka. Pank ei sooritanud makset enne, kui riigikassa oli makse kinnitanud. Selleks laeti pangast maksete fail riigikassa maksesüsteemi ning kontrolliti väljamaksmisele kuuluva summa broneeringu ja eelarvevahendite olemasolu, finantsplaanis kehtestatud kuist kulutamise summat ning vajadusel riigihanke dokumente.

1998. aastal algasid ettevalmistused regionaalsete makseprogrammide ühendamiseks. Eesmärk oli edaspidi kasutada ühtset programmi maksete tegemiseks ja kuuaruannete moodustamiseks. Uus maksesüsteem võeti kasutusele 2000. aasta alguses.

2003-2008

Aastal 2003 valmis lisaks olemasolevale maksesüsteemile uus internetipõhine programm tulude kajastamiseks. Informatsioon laekumistest jõudis riigikassa süsteemi pankade otseühenduste kaudu. Lisaks Eesti Ühispangale (praegu SEB) ja Hansapangale (ühines Hoiupangaga, praegu Swedbank) liitusid riigi maksesüsteemiga Sampo Pank (praegu Danske Bank) ja Nordea Bank (ühines DNB-ga, praegu Luminor).

Kõik maakondlikud riigikassa kontorid suleti ning Tallinna kontorid ühendati keskkassaga 2005. aastaks.

Riigikassa kasutas aastatel 2003-2008 kolme programmi:

  • Programm asutustelt maksete vastuvõtmiseks, kontrollimiseks ja pangafailide moodustamiseks.
  • Internetipõhine programm tulude kajastamiseks (v.a maksud) ja aruannete genereerimiseks.
  • Programm kasutajate ning riigiasutuste deebet- ja krediitkaartide haldamiseks.

2009-2012

Riigikassa võttis 2009. aastal kasutusele uue internetipõhise e-riigikassa süsteemi, mis koondas kõik seni kasutusel olnud infosüsteemid ja kontrollfunktsioonid ühele platvormile.

E-riigikassa süsteem võimaldab:

  • maksude, lõivude, trahvide ja muude tulude jälgimist reaalajas, maksete käsitsi sisestamist, raamatupidamissüsteemist maksete importimist või x-tee liidese kaudu edastamist;
  • lähtuvalt tulude ja kulude iseloomust (nt toetused, eelarvelised kulud, erinevat tüüpi tulud) erinevat liiki e-kontode kasutamist;
  • automaatset eelarvelimiitide kontrolli ja summade broneerimist;
  • e-konto väljavõtteid, päringuid ja aruandeid;
  • süsteemi kasutajate ning deebet- ja krediitkaartide haldamist.

2011-2012

Aastatel 2011-2012 koondati valitsussektori suurimate finantsreservide haldamine ühte kompetentsikeskusesse ehk riigikassasse, kus juhitakse ühtsete valitsuse poolt kehtestatud konservatiivsete likviidsus- ja investeerimispõhimõtete alusel valitsussektori rahavoogu ning paigutatakse vabu vahendeid.

Riigi ainuasutatud sihtasutused arveldavad e-riigikassa süsteemi kaudu alates 2011. aastast. Haigekassa pangakontod liideti riigi kontsernikontodega 2011. aasta detsembris ja Töötukassa 2012. aasta jaanuaris.

2013 kuni tänaseni

2013. aastal juurutati riigi ühtne majandustarkvara SAP. Uue SAP-iga liitunud asutuste maksete eelarvekontroll toimub SAP-is ja kinnitatud maksed edastatakse x-tee liidese kaudu e-riigikassasse. Ka riigi tulemiaruanne koostatakse SAP-is.

AS Eesti Väärtpaberikeskus (EVK) alustas 1. veebruaril 2014. a väärtpaberite ja kogumispensionidega seotud maksete korraldamist e-riigikassa vahendusel. Septembris 2017. aastal andis EVK kogumispensionidega seotud ülesanded üle Pensionikeskus AS-ile.

 

Viimati uuendatud: 28. Märts 2018