Kesksed ja ühishanked

Hankijal on teatud juhtudel võimalik hankimiseks kasutada keskse hankimise või ühishankimise võimalust. Keskne riigihange on keskse hankija poolt hankijale asjade või teenuste vahendamine või hankelepingu või raamlepingu sõlmimine hankijale asjade ostmiseks või teenuste või ehitustööde tellimiseks. Ühishankimine on vähemalt kahe hankija omavahelise kokkuleppe alusel läbi viidav riigihange, kus üks hankija korraldab riigihanke teise või teiste hankijate eest vastava volituse alusel.

OECD uuringust "Centralised Purchasing Systems in the European Union” nähtub, et riigihangete konsolideerimine nii keskse hankija määramise kui ühishankimise näol, on paljudes Euroopa riikides toonud kaasa järgmisi positiivseid mõjusid:

  • ostetavate asjade ja tellitavate teenuste maksumuse vähenemine mastaabiefekti saavutamise kaudu;
  • riigihangete korraldamisega seotud kulude vähenemine menetlustoimingute arvu kahanemise ja hankelepingute sõlmimisega kaasnevate toimingute lihtsustumise kaudu, mis omakorda vähendab iga üksiku hankija vajadust riigihangete alase personali järele;
  • kompetentse hankija poolt riigihangete korraldamisest tulenev pakkujate usalduse ja kindlustunde kasv, samuti võimalike vaidluste ning riigihangete ebaõnnestumise tõenäosuse vähenemine, mis selgelt viitab riigihangete korraldamise kvaliteedi tõusule;
  • riigihangetega seotud menetlustoimingute suurem standardiseeritus ja hankijate administratiivse efektiivsuse suurenemine, nt infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmise (nt riigihangete korraldamine e-riigihangete keskkonnas) kaudu;
  • poliitiliste eesmärkide saavutamine, nt keskkonnasäästlikkuse suurenemine.

Riigihangete seaduse § 42 lõike 2 kohaselt nimetab Eestis keskse hankija üldjuhul Vabariigi Valitsus. Sama paragrahvi lõike 5 alusel on ka ministril õigus oma valitsemisala piires nimetada keskne hankija. Kohalikud omavalitsused saavad moodustada keskse hankija kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 62 lõike 1 punktis 3 alusel. Keskne hankija võib olla nimetatud või moodustatud ka konkreetse valdkonna riigihangete läbiviimiseks või üksnes mõne asutuse riigihangete läbiviimiseks.

Vabariigi Valitsus või minister võivad keskse hankija nimetamisel määrata, kas keskne hankimine läbi keskse hankija on hankijatele kohustuslik või vabatahtlik.

Eestis on Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud üks kohustuslik keskne hankija, kelleks on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK). RIK viib kõikide valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste eest läbi sülearvutite, lauaarvutite, kuvarite ja printerite hankeid.

Vabatahtlikeks keskseteks hankijateks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas on Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud RIK, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT). RIK, SMIT ja RMIT viivad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas läbi neid keskseid riigihankeid, mille kohta ei ole Vabariigi Valitsus määranud, et need tuleb hankida kohustuslikus korras teiselt keskselt hankijalt. RIK, SMIT ja RMIT on vabatahtlikuks keskseks hankijaks kõikidele hankijatele.

Vabatahtlikuks keskseks hankijaks on Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud ka Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). RTK läbi viidavad riigihanked on nimetatud korralduses piiratud isikuliselt: RTK on vabatahtlikuks keskseks hankijaks üksnes valitsusasutustele ja nende hallatavatele riigiasutustele. Samuti on piiratud RTK kesksete riigihangete tegevusvaldkond: RTK ei vii läbi riigihankeid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas ega muus valdkonnas, kus Vabariigi Valitsus on nimetanud eraldi keskse hankija. Seega ei hangi RTK ka sülearvuteid, lauaarvuteid, kuvareid ega printereid.

Keskne hankimine loob võimaluse soodsamaks hankimiseks peamiselt väiksematele asutustele. Tänu suurtele kogustele on keskselt ja ühiselt hankides võimalik saada hinnasoodustusi, mida väikeste koguste juures ei pakuta. Näiteks keskse hankija Registrite ja Infosüsteemide Keskuse hangetes pakutavad tooted on keskmisest turuhinnast kuni 30% soodsamad.

Ühishankimise positiivse kogemusena märgime Rahandusministeeriumi poolt 2009. aastal võistleva dialoogina korraldatud sideteenuste tellimise ühishanke, milles osales 7 ministeeriumi koos oma valitsemisala asutustega, 3 sihtasutust ning Riigikantselei ja Riigikontroll. Ühishanke tulemusel saavutati sideteenuste tarbimisel oluline kokkuhoid: lauatelefoniteenuste osas saavutati kokkuhoid kuni 60% ja mobiilside osas kuni 30%.

 

Viimati uuendatud: 28. September 2018