Riigimajad on ühtsed teenuskeskused regioonides, kus osutatakse otseseid avalikke teenuseid ning kus paiknevad koos mitmed riigiasutused või riiklikud organisatsioonid. Vabariigi Valitsus kiitis riigimajade kontseptsiooni heaks 2018. aastal.
Autor: Maris Tomba
Mis on riigimaja?
Riigimaja on ühtne teeninduskeskus, kus osutatakse avalikke teenuseid ning kus paiknevad koos erinevate ministeeriumide valitsemisaladest riigiasutused või riiklikud organisatsioonid.
Eesti inimesed saavad riigimajast teenuseid, mida riigiasutused pakuvad teenuslettide või riigitöötajatega otsesuhtluse kaudu. Eesmärk on pakkuda võimalikult laia ringi avalikke teenuseid ning anda täiendavat infot ja abi ka nende teenuste kohta, mida konkreetses riigimajas otseselt ei pakuta.
Riigimajades luuakse võimalused asutustevaheliseks koostööks soodustades info levikut ning lahenduste otsimist asutuste tegevusvaldkondade üleselt. Koostööd soodustatakse eeskätt füüsilise keskkonna abil luues asutustele ühised nõupidamis- ja puhkealad, kus asutuste teenistujad kokku puutuvad.
Riigiteenistujate üle-eestilise liikuvuse ja töötamise soodustamiseks luuakse riigimajadesse kaugtöökohad, mida saavad kasutada kõigi riigiasutuste töötajad. Kaugtöökohtadel on võimalik kasutada kiiret internetiühendust, samuti teisi ühisaladel olevaid võimalusi nõupidamiseks ja puhkamiseks.
Riigimajad omavad olulist rolli ka maakonnakeskuste avaliku ruumi kujundamisel. Koostöös kohalike omavalitsustega otsime riigimaja jaoks parima asukoha, et aidata igakülgselt kaasa linnaruumi arengule. Reeglina rajatakse riigimajad endistesse maavalitsuse hoonetesse, mis asuvad juba linna sõlmpunktis. Mõnel juhul leitakse riigimajale uus ja senisest parem asukoht.
Riigimajade kontseptsioon
Vabariigi Valitsus otsustas riigimajade rajamise 2018. aasta märtsis kiites heaks riigimajade kontseptsiooni (3.52 MB, PDF). Kontseptsioon annab ülevaate maakondades osutatavate riigiteenuste hetkeolukorrast ning pakub välja strateegilise suuna ja ettepanekud otseste teenuste pakkumise paremaks korraldamiseks maakondades.
Riigimajade loomisel investeeritakse perioodil 2019-2025 maakonnakeskuste hoonetesse ca 42 miljonit eurot. Kõik planeeritud riigimajad on kavas valmis ehitada 2026. aasta lõpuks.
Autor: Maris Tomba
- Vastavalt valitsuse otsusele ei looda riigimaju Tallinnasse ja Tartusse. Seal asuvad riigiasutused on piisavalt suured, seega need ei mahuks ühte mõistliku suurusega majja koos ära. Lisaks tingib linna suurus ka selle, et mõningaid teenuseid on mõistlikum pakkuda lausa mitmes asukohas/linnaosas.
- Valminud on juba riigimajad Viljandis, Jõhvis, Rakveres ja Jõgeval (kaardil tähistatud rohelisega).
- Kaardilt on näha ka teiste riigimajade orienteeruv valmimisaasta.
Milliste probleemide lahendamisele peavad riigimajad kaasa aitama?
Riigi tugi ja abi inimestele ületab järjest enam ühe asutuse või ministeeriumi valitsemisala piire
Maakondade (va Harjumaa ja Tartumaa) elanike arv kahaneb
Järjest enam avalikke teenuseid on kättesaadavad e-teenustena, kuid kõik inimesed ei kasuta elektroonilisi kanaleid

Silver Salla
Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond, riigimajade projektijuht
Telefon: 585 04107
silver.salla@fin.ee