Riigimajad

Riigimajad on ühtsed teenuskeskused regioonides, kus osutatakse otseseid avalikke teenuseid ning kus paiknevad koos mitmed riigiasutused või riiklikud organisatsioonid. Vabariigi Valitsus kiitis riigimajade kontseptsiooni heaks 2018. aastal.

 

Mis on riigimaja?


Riigimaja on ühtne teeninduskeskus, kus osutatakse avalikke teenuseid ning kus paiknevad koos erinevate ministeeriumide valitsemisaladest riigiasutused või riiklikud organisatsioonid.

Eesti inimesed saavad riigimajast teenuseid, mida riigiasutused pakuvad teenuslettide või riigitöötajatega otsesuhtluse kaudu. Eesmärk on pakkuda võimalikult laia ringi avalikke teenuseid ning anda täiendavat infot ja abi ka nende teenuste kohta, mida konkreetses riigimajas otseselt ei pakuta.

Riigimajades luuakse võimalused asutustevaheliseks koostööks soodustades info levikut ning lahenduste otsimist asutuste tegevusvaldkondade üleselt. Koostööd soodustatakse eeskätt füüsilise keskkonna abil luues asutustele ühised nõupidamis- ja puhkealad, kus asutuste teenistujad kokku puutuvad.

Riigiteenistujate üle-eestilise liikuvuse ja töötamise soodustamiseks luuakse riigimajadesse kaugtöökohad, mida saavad kasutada kõigi riigiasutuste töötajad. Kaugtöökohtadel on võimalik kasutada kiiret internetiühendust, samuti teisi ühisaladel olevaid võimalusi nõupidamiseks ja puhkamiseks.

Riigimajad omavad olulist rolli ka maakonnakeskuste avaliku ruumi kujundamisel. Koostöös kohalike omavalitsustega otsime riigimaja jaoks parima asukoha, et aidata igakülgselt kaasa linnaruumi arengule. Reeglina rajatakse riigimajad endistesse maavalitsuse hoonetesse, mis asuvad juba linna sõlmpunktis. Mõnel juhul leitakse riigimajale uus ja senisest parem asukoht.

Riigimajade kontseptsioon

Vabariigi Valitsus otsustas riigimajade rajamise 2018. aasta märtsis kiites heaks riigimajade kontseptsiooni (3.52 MB, PDF). Kontseptsioon annab ülevaate maakondades osutatavate riigiteenuste hetkeolukorrast ning pakub välja strateegilise suuna ja ettepanekud otseste teenuste pakkumise paremaks korraldamiseks maakondades.

Riigimajade loomisel investeeritakse perioodil 2019-2025 maakonnakeskuste hoonetesse ca 42 miljonit eurot. Kõik planeeritud riigimajad on kavas valmis ehitada 2026. aasta lõpuks.

  • Vastavalt riigimajade kontseptsioonile ei looda riigimaju Tallinnasse ja Tartusse. Need on suured linnad ning seal asuvad riigiasutused on piisavalt suured, seega need riigiasutused ei mahuks ühte mõistliku suurusega majja koos ära. Lisaks tingib linna suurus ka selle, et mõningaid teenuseid on mõistlikum pakkuda lausa mitmes asukohas/linnaosas.
  • Valminud on juba riigimajad Viljandis, Jõhvis ja Rakveres (kaardil tähistatud rohelisega).
  • Kaardilt on näha ka ülejäänud riigimajade orienteeruv valmimisaasta.

Milliste probleemide lahendamisele peavad riigimajad kaasa aitama?

Riigi tugi ja abi inimestele ületab järjest enam ühe asutuse või ministeeriumi valitsemisala piire

Inimeste elu on tervik, mis tähendab seda, et soov ennast teostada hõlmab tihti endas mitmesuguseid kokkupuutepunkte riigi erinevate asutustega. Näiteks ettevõtlusega alustamisel on lisaks ettevõtte loomisele vaja läbi mõelda tegevusvaldkonna spetsiifilised load või registreerimisnõuded. Samuti maksudega seotud küsimused, riikliku statistikaga seotud küsimused jne.
Tagasilöökide korral ühes valdkonnas kanduvad need üle teistesse eluvaldkondadesse. Nii võib töö kaotamine tuua endaga kaasa raskusi laste koolitamisel, eluasemekulude katmisel jne. Väga paljude selliste olukordade jaoks on riik ja kohalikud omavalitsused töötanud välja abivõimalused, kuid abivajajad ei pruugi neid kõiki teada. Infotehnoloogilised lahendused võimaldavad riigiasutuste vahelist kiiremat infovahetust ja selle tõttu paraneb ka riigi arusaam erinevate valdkondade seostest ja aitamise võimalustest.
Avalike teenuste arendamise järgmise sammuna tuleb ka selliseid teenused planeerida ühiselt asutuste vahel. See nõuab ministeeriumide ja asutuste senisest palju suuremat teadlikust üksteise tegemistest ning koostööd. Üheks paremaks võimaluseks teadlikkuse ja koostöö arendamisel peetakse töötajatevaheliste spontaansete kohtumiste soodustamist ühistes ruumides. Riigimajade ühised alad luuakse just selliseid eesmärke silmas pidades.

Maakondade (va Harjumaa ja Tartumaa) elanike arv kahaneb

Statistikaameti prognoosi kohaselt kahaneb aastaks 2045 Eestis maakondades elanike arv 16,8-36,4%. Riigiasutuste jaoks tähendab see teenuse soovijate kahanemist ja sellest tulenevat survet teenuseid kokku tõmmata kuni jõutakse olukorrani, kus ei ole mõistlik enam teenust püsivalt lahti hoida. Näiteks ei ole mõistlik asendamiste ja puhkuste tõttu hoida lahti ühe töötajaga täisajaga töötavat teeninduspunkti.
Elanike arvu kahanemine muudab raskemaks riigiasutustel leida vastavast linnast omale töötajaid ning see sunnib omakorda koondama teenuste pakkumist, kuid töötajad ei pruugi olla huvitatud osalise ajaga töötamisest.
Soovitud linnalise teenuste taseme ja asustustiheduse säilitamine väiksema elanike arvu korral tähendab paratamatult ruumilist koondumist väiksemale maa-alale. See nõuab linnadelt aktiivset keskuse arendamist ning osutatavate avalike teenuste koondamist sinna.
Riigimajad aitavad leida töötajate asendamise võimalusi asutuste üleselt, hoida teenuste pakkumise ajalisi võimalusi sihtgrupile sobivana ning pakkuda atraktiivset töökeskkonda kolleegide näol. Asutuste koondumise abil aidatakse kaasa ka selgema linnakeskuse välja kujunemisele.

Järjest enam avalikke teenuseid on kättesaadavad e-teenustena, kuid kõik inimesed ei kasuta elektroonilisi kanaleid

Statistikaameti andmetel oli 2019. aasta seisuga internetiühendus olemas pisut enam kui 90% leibkondadest. Riik arendab aktiivselt avalike teenuseid e-teenustena ja see muudab nende tarbimise paljude inimeste jaoks märkimisväärselt mugavamaks. Koos inimeste arvu kahanemisega vähendab see veelgi teenuste füüsilise osutamise osatähtsust. Samal ajal tuleb silmas pidada, et meie hulgas on palju kaasmaalasi, kes ei saa või ei soovi kasutada elektroonilisi kanaleid. Nende jaoks peab olema viis saada teenuseid otsekontakti kaudu.
Lihtsamate ja ühetaoliste teenuste liikumisega elektroonilistesse kanalitesse suureneb selliste, eeskätt nõustamist sisaldavate, teenuste osatähtsus, mis nõuavad inimlikku kontakti. Tegemist on teenustega, kus eksperdist teenistuja abiga otsitakse võimalusi kuidas inimese elu paremaks teha. Riigimaja pakub siin füüsilist asukohta, kust eelnimetatud teenuseid saab.

Silver Salla

Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond, riigimajade projektijuht

 Telefon: 585 04107
silver.salla@fin.ee

 

 

Viimati uuendatud: 25. august 2021