Avaliku teenistuse seadus defineerib kaugtööd kui teenistusülesannete täitmist väljaspool ametikoha asukohta. Töölepinguseaduses on täpsustatud, et kaugtöö puhul lepivad tööandja ja töötaja kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas. Kaugtöö puhul kasutab ametnik/töötaja tööandja antud võimalust teha tööd seal, kus talle seda teha meeldib. Töö tegemise konkreetne koht ei ole sealjuures oluline.
Mis on kaugtöö?
Kaugtöö korral täidab töötaja poolte kokkuleppel oma igapäevaseid tööülesandeid väljaspool tööandja asukohta. Tavaliselt mõeldakse selle all töötamist kodust, aga töötaja võib valida erinevaid kohti, sh teha tööd ka välisriigist. Vt lähemalt tööinspektsiooni veebilehelt.
Lisaks tavapärasele kaugtööle on olemas ka ajutine (või lühiajaline) kaugtöö. See on olukord, kus töötaja töötab mõne päeva või nädala oma tavapärasest töökohast erinevas kohas.
Kas ametnikule on kaugtöö lubatud?
Jah, ametnikule on kaugtöö lubatud. Tööaega reguleerivates aktides võib ette näha paindliku tööaja võimaluse, sealhulgas teenistusülesannete täitmise väljaspool ametikoha asukohta ehk kaugtöö niivõrd, kuivõrd teenistushuvid seda võimaldavad. (ATS § 67 lg 3)
Kas ametnikku saab kohustada kaugtööd tegema?
Tööandja ei saa ametnikku ega töötajat kohustada kaugtööd tegema. Kaugtöö on tööandja ja ametniku või töötaja vaheline kokkulepe. (ATS § 67 lg 3; TLS § 6 lg 4)
Kuidas vormistada kaugtöö tegemine?
Kaugtöö tegemise võimaluse sätestab ametiasutuse juht või tema volitatud isik ametiasutuse töö korraldamiseks antavas teenistusalases aktis, enamasti on selleks ametiasutuse sisekorra eeskiri. Nimetatud aktis sätestatakse ka kaugtöö tegemise kokkuleppe tingimused ja kord.
Enamus asutusi praktiseerib kaugtööd ametniku otsese juhi ja ametniku vahelisel suulisel kokkuleppel, kuid olenevalt konkreetsest vajadusest ja kaugtöö tingimustest (eriti juhtudel, kus lepitakse kokku valdav kaugtöö), on soovitatav kaugtöö kokkulepe vormistada vähemalt kirjalikult taasesitatavas vormis. Kaugtöö tingimuste kokkuleppe täpsusaste sõltub töö iseloomust ja vajadusest. (ATS § 67 lg 3)
Kaugtöökohad maakondades
Linn | Aadress | Asukoht | Kohti | Broneerimine / ruumi pääs |
---|---|---|---|---|
Haapsalu | Ehte 9 | 2.korrus, kab 15 | 4 | https://www.rkas.ee/et/kaugtookohad |
Paide | Tallinna 18 | 2.korrus, kab 106 | 4 | https://www.rkas.ee/et/kaugtookohad |
Viljandi | Vabaduse plats 2 | 1.korrus, kab 109 | 6 | https://www.rkas.ee/et/kaugtookohad |
Rakvere | Fr.R.Kreutzwaldi 5 | 1.korrus, kab 45 | 6 | https://www.rkas.ee/et/kaugtookohad |
Tartu | Pepleri 35 | 5.korrus | 3 | https://www.rkas.ee/et/kaugtookohad |
Jõgeva | Suur 3 | 1.korrus, kab 117 | 2 |
ruumi broneerimine Outlookis, kohapeal saab infotöötaja käest uksekaardi |
Korduma kippuvad küsimused
Kes saavad kasutada riigimajade kaugtöökohti?
Kas kaugtööl olijat saab kohustada minema koosolekule ametikoha asukohta?
Kui tööleasumisel kokku lepitud töö asukoht ja kaugtöö tegemise asukoht erinevad, siis kas tuleb muuta ka töö asukohta?
Kas asutus võib hüvitada kaugtööd tegeva teenistuja sõidud kodu ja töökoha vahel?
Kas asutus võib hüvitada kodukontoris töötava ametniku kontori sisustamise ja muud jooksvad kulud?
Kas asutus on kohustatud ametnikule kontoriruume pakkuma? Või on võimalik, et ametnik teeb 100% kodutööd ilma kontorisse naasmise õiguseta?
Täpsema käsitluse kodukontori sisustamise ja jooksvate kulude maksustamise kohta leiate Maksu- ja Tolliameti veebilehelt: kodukontori kulude maksustamisest.