Riigieelarve ja majandusülevaated

Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab.

Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimistehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes.

 

Riigieelarve koostamine


Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus. Tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad.

Riigieelarve on otseses tähenduses riigi eelarve ehk riigieelarve koondab kõikide ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ning riigikantselei eelarved ning ei hõlma kõikide valitsussektori institutsioonide (kes otseselt või kaudselt maksutulude arvelt oma tegevusi ellu viivad) eelarveid. Lisaks riigile kuuluvad valitsussektorisse ka kohalikud omavalitsused, haigekassa, töötukassa ja mitmed muud avalik-õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid ja haiglad), samuti mõningad riigi omanduses olevad äriühingud ning sihtasutused ja mittetulundusühingud.

Vaatamata asjaolule, et riigieelarve sisaldab endas vaid riigi tulusid, kulusid ja finantseerimistehinguid, on riigieelarve koostamisel vältimatu arvestada muude valitsussektori institutsioonide tegevusega ning seda seetõttu, et üheks peamiseks fiskaalpoliitika edukuse mõõdupuuks on valitsussektori (mitte riigieelarve) eelarvepositsiooni näitaja (ülejääk, tasakaal või puudujääk).

Kontakt:
Kaie Koskaru-Nelk, eelarvepoliitika asekantsler
611 3516, kaie.koskaru-nelk@fin.ee

Riigieelarved

Riigieelarve 2017

2017. aasta riigieelarve eesmärk on kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust. Riigieelarve tulude mahuks on planeeritud 9,48 miljardit eurot. Riigieelarve kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 734 miljonit eurot ehk 7,6 protsenti 9,66 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,2 protsenti prognoositavast SKPst). Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole.

Riigieelarve 2016

2016. aasta riigieelarve eesmärk on kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti julgeolekut, edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust.

  • Riigikogule esitatud eelnõu järgi on riigieelarve tulude mahuks planeeritud 8,83 miljardit eurot, mida on 205 miljonit eurot ehk 2,4 protsenti enam 2015. aastaks prognoositust. Sealhulgas suurenevad maksulised tulud 5 protsenti 6,2 miljardile eurole ning mittemaksulised tulud kahanevad 10 protsenti 1,34 miljardile eurole.
  • Maksupoliitika põhimõtted jäävad samaks: maksusüsteem püsib stabiilse ja läbipaistvana, erandeid on süsteemis võimalikult vähe. Eesmärk on makse tõhusalt ja võrdselt koguda, tõkestades maksupettusi, ja sellega konkurentsikeskkonda parandada. Maksukoormus püsib 2016. aastal ligikaudu 33 protsendil sisemajanduse koguproduktist (SKP). 
  • Riigieelarve kulud kasvavad Riigikogule esitatud eelnõu järgi 2015. aastaga võrreldes 358 miljonit eurot ehk 4,2 protsenti 8,9 miljardi euroni.
  • Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,6 protsenti prognoositavast SKPst). Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole. Valitsussektori eelarve nominaalne puudujääk on 0,1 protsenti prognoositavast SKPst, kuid riigikassal pole vajadust puudujäägi katmiseks laenu võtta.

Riigieelarve 2015

2015. aasta riigieelarve eesmärk on kindlustada vastutustundlik, võrdset konkurentsikeskkonda toetav riigi rahandus, suurendada inimeste heaolu ja kindlustunnet ja tõsta Eesti kaitsevõimet ning tagada riigi julgeolek.

  • Riigikogule esitatud eelnõu järgi on riigieelarve tulude mahuks planeeritud 8,445 miljardit eurot, mida on 556 miljonit eurot ehk 7,0 protsenti enam 2014. aastaks prognoositust. Sealhulgas suurenevad maksulised tulud seoses oodatava parema laekumisega 6,1 protsenti ning mittemaksulised tulud kasvavad 14 protsenti seoses välisvahendite mahu tõusuga.
  • Maksupoliitika põhimõtted jäävad samaks: maksusüsteem püsib stabiilse ja läbipaistvana, erandeid on süsteemis võimalikult vähe. Eesmärk on makse tõhusalt ja võrdselt koguda, tõkestades maksupettusi, ja sellega konkurentsikeskkonda parandada. Maksukoormus püsib 2015. aastal 32,7 protsendil.
  • Majandusele tagab kasvusõbralikuma maksustruktuuri tööjõumaksude langus. Tulumaksumäär langeb 21 protsendilt 20 protsendile, töötuskindlustusmakse määr langeb 3 protsendilt 2,4 protsendile ning maksuvaba tulu ülempiir tõuseb 144 eurolt 154 eurole kuus.
  • Riigieelarve kulud kasvavad Riigikogule esitatud eelnõu järgi 2014. aastaga võrreldes 487 miljonit eurot ehk 6,0 protsenti 8,543 miljardi euroni. Kulud kasvavad enamikel valitsemisaladel.
  • Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,8% prognoositavast SKPst). Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole. Valitsussektori eelarve nominaalne puudujääk on 0,5% prognoositavast SKPst, kuid riigil pole vajadust puudujäägi katmiseks laenu võtta.

Riigieelarve 2014

2014. aasta riigieelarve eesmärk on kindlustada stabiilne majanduskeskkond, tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus ning suurendada inimeste heaolu ja elatustaset.

  • Riigieelarve tulude mahuks on järgmisel aastal planeeritud 8 miljardit eurot, mida on 349 miljonit eurot ehk 4,6 protsenti enam kui selleks aastaks kavandatud. Maksulised tulud suurenevad seoses oodatava parema laekumisega 6,8 protsenti, mittemaksulised tulud vähenevad 8,2 protsenti seoses välisvahendite mahu langusega.
  • Maksupoliitika põhimõtted jäävad samaks - maksusüsteem püsib stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana, võimalikult väheste eranditega. Eesmärk on vähendada kokkukogumata jäävat maksutulu ning parandada seeläbi konkurentsikeskkonda. Maksukoormus langeb 2014. aastal 0,3 protsendi võrra 32,1 protsendile, mis on viimase kuue aasta madalaim tase.
  • Riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni. Koos RKASi kuludega kasvavad eelarve kulud 418 miljonit eurot 8,1 miljardi euroni. Kulud kasvavad enamikel valitsemisaladel.
  • Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,7% prognoositavast SKPst). Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole ning nominaalne puudujääk lähiaastatel on põhjustatud ajutistest teguritest.

Riigieelarve 2013

2013. aasta riigieelarves plaanitavad kulud on 7,7 miljardit eurot (koos 2012. aastast ülekantud vahenditega 7,8 miljardit eurot) ja prognoositavad tulud 7,5 miljardit eurot. Eelarve tulude maht kasvab 2,2 protsenti ning kulud suurenevad 1,1 protsenti.

Valitsussektori eelarve püsib 2013. aastal tasakaalu lähedal, kuid on kevadise prognoosi järgi ajutiselt veel 0,5 protsendiga SKPst puudujäägis. Struktuurselt on eelarvepositsioon juba ülejäägis 0,1 protsendiga SKPst.

Eesti võlakoormus püsib Euroopa Liidu madalaimana. Prognoositav võlakoormus on 12 protsenti SKPst, millest EFSFi mõju on 4,3 protsenti. Üldine maksukoormus langeb 2013. aastal 32,6 protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase.

2013. aasta eelarves on olulisel kohal sotsiaalse turvalisuse suurendamine – kasvavad pensionid, vajaduspõhised lastetoetused, töötutoetused ning ravikindlustuse kulud Haigekassa eelarves.

Riigieelarved kuni 2012

...

Riigieelarve täitmise materjalid 1992-2017

Filtreeri
Nimetus Kategooria/Teostaja Sisestamise kuupäev Faili suurus
RE2017 täitmine
20.09.2017
1.51 MB Lae alla
RE2017 täitmine
12.09.2017
74.96 KB Lae alla
RE2017 täitmine
11.09.2017
395.67 KB Lae alla
RE2017 täitmine
11.09.2017
3.43 MB Lae alla
RE2017 täitmine
22.08.2017
1.5 MB Lae alla
RE2017 täitmine
06.09.2017
1.4 MB Lae alla
RE2017 täitmine
06.09.2017
483.65 KB Lae alla
RE2017 täitmine
06.09.2017
75.04 KB Lae alla
RE2017 täitmine
06.09.2017
75.04 KB Lae alla
RE2017 täitmine
06.09.2017
1.39 MB Lae alla

Viimati uuendatud: 25. August 2017