Struktuuritoetuse meetmed

 

Euroopa Liidu struktuuritoetuse kasutamist kavandatakse seitsmeaastaste eelarveperioodide kaupa. Perioodil 2014-2020 suunatakse regionaalarengu meetmetesse 251,3 miljoni euro ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi ning 3,1 miljoni ulatuses Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Perioodil 2007-2013 suunati regionaalarengu meetmetesse vastavalt 388 miljonit ja 3 miljonit eurot.

 

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmed


Regionaalarengut toetatakse kolmes valdkonnas:

2014-2020 meetmete investeeringu tulemusena valmiv objekt peab vastama universaalse disaini põhimõtetele (PDF). See tähendab, et valmiv objekt peab ilma ümberkorraldusteta olema kasutatav kõigile kasutajagruppidele.

 

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine

 

Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine

Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamise toetusega soodustatakse piirkonnaspetsiifiliste ressursside ja oskusteabe kasutuselevõttu väljaspool Harju ja Tartu maakonda, toetatakse tegutsevate regionaalsete kompetentsikeskuste edasiarendamist ja koostööd piirkonna ettevõtjatega, toetatakse piirkonna ettevõtete võimekuse suurendamist kõrget lisandväärtust loovate uuenduste käivitamisel ning toetatakse piirkonna konkurentsivõime tõusu tervikuna.
Piirkondlikud kompetentsikeskused asutati 2011 aastal. Toetuse abil rajati taristud ja viidi ellu planeeritud  tegevused.

Struktuurivahendite perioodil 2014-2020 toetati meetmest „Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine“ esimeses taotlusvoorus viit kompetentsikeskust põhitegevuste elluviimiseks.

  • Põlevkivi kompetentsikeskus asub Kohtla-Järvel, Ida-Virumaal. Kompetentsikeskus asutati TTÜ Virumaa Kolledži juurde ja tegutseb kaubamärgi PKK all. Keskus pakub põlevkivi valdkonnas uuringuid ja erinevaid teenuseid, olles samas sõltumatu ekspert põlevkivi valdkonnas ja valdkonnaga seotud ettevõtluse ning regiooni arengu edendaja.
  • Väikelaevaehituse kompetentsikeskus asub Kuressaares, Saaremaal ja tegutseb kaubamärgi SCC all. Kompetentsikeskus asutati TTÜ Kuressaare Kolledži juurde. Keskus pakub väikelaevaehituse ja merendussektorile projekteerimis- ja mudelkatseteenuseid, tegeleb väikelaevaehituses kasutatavate materjalide testimise ja arendamisega ning osutab elektroonsete süsteemide disaini ja test-tootmise teenuseid.
  • Terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus asub Haapsalus, Läänemaal ja tegutseb kaubamärgi TERE all. Kompetentsikeskus asutati Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži juurde. Keskus pakub liikumis- ja tegevusvõime (Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (HNRK)) ning ravimuda-mudaravi (ravimuda kaevandamine, mudaravitraditsioonid, spaa-ettevõtted) suunal uuringuid ja teenuseid.
  • Võru Puidutöötlemise ja Mööblitootmise kompetentsikeskus asub Väimela alevikus, Võru vallas ja tegutseb kaubamärgi „Tsenter“ all. Kompetentsikeskus asutati Võrumaa Kutsehariduskeskuse juurde. Keskus koondab ja jagab teadmisi ning oskusi puidu viimistlemise, tootearenduse ja tootmise juhtimise alal. Kompetentsikeskus ootab oma tegevuste tulemusena ettevõtete konkurentsivõime toodangu lisandväärtuse kasvu kogu Eesti puidu- ja mööblitööstuses.
  • Polli teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus asub Lõuna-Eestis Viljandimaal, Karksi vallas, Polli külas ja tegutseb kaubamärgi „PlantValor“ all. Kompetentsikeskus on Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse eestvedamisel rajatud teadus- ja arenduskeskus. Keskuse fookuseks on taimse materjali täielikum ärakasutamine toidulistes ja mittetoidulistes toodetes, tõstes nende kvaliteeti, funktsionaalsust ja säilivust.

 

Meetme info

  • Toetuse eesmärk: majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasvväljaspool Harju ja Tartu maakonda.
  • Toetuse alleesmärk: arendada väljaspool Harju ja Tartu maakonda välja piirkondlikele arengueeldustele tuginevad regionaalsed kompetentsikeskused, mis kujunevad vähemalt ühel valdkondlikult piiritletud suunal rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja mis seeläbi suurendavad piirkonna konkurentsivõimet tervikuna
  • Toetuse eelarve: 14 025 000 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
  • Sihtgrupp: kohalikud omavalitsused, õppeasutused ja ettevõtjad väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi
  • Rakendusüksus: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
  • Lisainfo: Tea Treufeldt, tea.treufeldt@fin.ee, 611 3225

Meetme lisainfo on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehel


Lisamaterjalid

 

Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse tugevdamiseks

Toetusega andmisega tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks panustatakse meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” eesmärgi täitmisse – majandusaktiivsuse kasvu, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasvu väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi.
Tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks maakondades kaardistati esmalt maakondlike arenduskeskuste eestvedamisel ja erinevate organisatsioonide koostöös arenguvaldkonnad ja tegevused ning koostati arendustegevuste kava aastateks 2015-2020. Kava alusel koostati piirkondlike algatuste tugiprogrammid aastateks 2015-2016 ja  2017-2019, mis omakorda oli ja on aluseks toetuste taotlemisele meetme tegevusteks.


 

 

Meetme info

  • Toetuse eesmärk: ettevõtlusaktiivsuse ja tööhõive kasv ning noorte ettevõtlusteadlikkusele kaasa aitamine, täiendades vastavaid üleriigilisi toetusmeetmeid ja arvestades maakonna eripära ning huvigruppide vajadusi.
  • Toetuse eelarve: 7 500 000 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
  • Sihtgrupp: kohalikud omavalitsused, vabaühendused, maakondlikud arenduskeskused, muud tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamisega seotud institutsioonid
  • Rakendusüksus: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
  • Lisainfo: Tea Treufeldt, tea.treufeldt@fin.ee, 611 3225

Meetme lisainfo on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehel.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) investeeringud

Maakondade PKT tegevuskavad on kinnitatud ning 2016. aastal viidi läbi PKT I taotlusvoor.

2017. aastal on kavandatud avada kõikides maakondades PKT II taotlusvoor. PKT II taotlusvoor Harju, Jõgeva ja Ida-Viru maakonnale oli avatud jaanuar – aprill 2017. Põlva, Pärnu, Võru, Hiiu, Rapla, Saare ja Lääne-Viru maakonna PKT II taotlusvoor on avatud juuni-september 2017. Valga, Järva, Tartu, Viljandi ja Lääne maakonna PKT II taotlusvoor on kavandatud avada september 2017.Täpsema informatsiooni taotluste esitamise, hindamise ning infopäevade kohta leiab  Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse veebilehelt.

Piirkondade konkurentsivõime tegevuskavad on aluseks toetuse taotlemiseks. PKT tegevuskavade eelnõud koostavad maavalitsused. Maakonna arengukava uuendamise ja PKT tegevuskava eelnõu koostamise eest vastutab maavanem, kes kaasab maakonna omavalitsusüksused, maakondliku arenduskeskuse ning teised asjassepuutuvad osapooled. Taotluse võib esitada EASi alates taotlusvooru väljakuulutamisest kinnitatud tegevuskavas sisalduvate objektide ja tegevuste kohta. Taotlusvooru tähtpäeva ja taotlusvooru eelarve kinnitab riigihalduse minister ning selle kuulutab välja EAS oma veebilehel ning saadab teate vooru avamise kohta asjaomase maakonna maavalitsusele.

Toetust saab taotleda järgmistele tegevustele:

  • Turism - sihtkoha eripära rõhutavate terviklike turismitoodete ja -atraktsioonide arendamine ning sihtkoha kui võrgustiku arendamine
  • Ettevõtluskeskkond - ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tugitaristu (juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid) kaasajastamine ja loomine olemasolevate või uute tööstus- ja ettevõtlusalade juurde;
  • Inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste väljaarendamine
  •  Linnaruum - linnakeskuse avaliku ruumi (linnasüdamed, väljakud) kaasajastamine ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks
  •  Ühendusvõimalused - keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste (ühistransport ning jalg- ja jalgrattatee) arendamine
Tegevuste abikõlblik sihtpiirkond
  •  Turismi ja ettevõtluskeskkonna projektide puhul on abikõlblikuks sihtpiirkonnaks kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad.
  • Linnaruumi ja ühendusvõimaluste arendavate projektide puhul on abikõlblikuks sihtpiirkonnaks kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna, Tartu, Pärnu, Jõhvi ja Kohtla-Järve ning Narva linnapiirkonnad.

Taotlusvoorude tähtpäevad ja eelarved

Meetme info

  • Toetuse eesmärk: tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi.
  • Toetuse eelarve: 134 802 250 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
  • Rakendusasutus: Rahandusministeerium
  • Rakendusüksus: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
  • Lisainfo: Maarja Mänd, maarja.mand@fin.ee, 611 3100

Meetme lisainfo on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehel.


PKT tegevuskavad

 

Linnapiirkondade jätkusuutlik areng


Toetatakse Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi.

Säästva linnalise liikuvuse ja sellega seotud avaliku linnaruumi arendamiseks toetatakse jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste arendamist (sh kergliiklustaristu, nutikad lahendused), ühistranspordi säästvat korraldust (sh liikuvusuuringud ja -kavad, infosüsteemid) ning kergliikluse seisukohast oluliste linnalise liikuvuse sõlmpunktide arendamist (sh väljakud, rohealad, kaldapealsed).

Lapsehoiukohtade nappuse vähendamiseks toetatakse uute lasteaiahoonete või hooneosade ehitamist ja olemasolevate muufunktsiooniliste hoonete või ruumide ümberkohandamist.

 

 

Meetme info

  • Toetuse eelarve: 66 miljonit eurot eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
  • Sihtgrupp: kohalikud omavalitsused ja mittetulundussektor
  • Rakendusüksus: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
  • Lisainfo: Andres Heldring, andres.heldring@fin.ee, 611 3106

 

Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng

 

Toetatakse Narva, Kohtla-Järve/ Jõhvi linnapiirkondi.

Säästva linnalise liikuvuse ja sellega seotud avaliku linnaruumi arendamiseks toetatakse jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste arendamist (sh kergliiklustaristu, nutikad lahendused), ühistranspordi säästvat korraldust (sh liikuvusuuringud ja -kavad, infosüsteemid) ning kergliikluse seisukohast oluliste linnalise liikuvuse sõlmpunktide arendamist (sh väljakud, rohealad, kaldapealsed).

Selleks, et linnapiirkond oleks tervikuna konkurentsivõimeline toetatakse linnasiseste alakasutatud alade taaselavdamiseks vajaliku taristu arendamist ja seda toetavaid tegevusi, mis loovad eeldused ettevõtluseks ja kvaliteetsete teenuste osutamiseks.

 

Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus


Toetatakse kohalike omavalitsuste, omavalitsusliitude ja maakondlike arenduskeskuste juhtide ja töötajate arendusalaseid koolitusi ja nõustamist, samuti piirkonna elanikke esindavate ja teenuseid pakkuvate vabaühenduste koolitusi ja nõustamist.

Teise tegevusena toetatakse arendusprojektide ja analüüside läbiviimist, mis on suunatud haldusreformi läbiviimisele, piirkondliku arendusvõimekuse suurendamisele ning avalike teenuste paremale pakkumisele.

Toetatavad tegevused

  • Omavalitsusjuhtide arengu- ja mentorprogramm

2017. aasta lõpus alustab omavalitsusjuhtide arengu- ja mentorporgramm. Programmi eesmärk on olla pärast ühinemisi ametisse asuvatele juhtidele toeks uue organisatsiooni käivitamisel ja muutuste juhtimisel. Programmis on ühendatud koolitused ja mentorlus.

  • Arendustöötajate arenguprogramm

Arenguprogrammi fookuses on ettevõtluse ja tööhõive edendamine. Programm on suunatud kohalike omavalitsuste, omavalitsusliitude ja maakondlike arenduskeskuste arendusspetsialistidele. Uus grupp alustab 2017. aasta detsembris. Registreerimine avatakse oktoobris. Täpsem info ja registreerimine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kodulehel.

  • Kohalike omavalitsuste juhtide arenguprogramm

Arenguprogrammis oli linnapeadel, vallavanematel, abilinnapeadel, abivallavanematel ja volikogude esimeestel võimalik omandada uusi teadmisi omavalitsuse elu korraldamise, teenuste kavandamise ja muudatuste juhtimise valdkonnas. Kahe koolitusprogrammi tulemusena koolitati kokku 52 omavalitsusjuhti.

  • Ühinemise konsultandid

Konsultantide meeskond nõustab omavalitsusi ühinemiste eelselt ja järgselt üle kogu Eesti.

  • Ühinemise koordinaatorid

Avatud taotlusvooru raames oli suuremates ühinemist kavandatavates piirkondades võimalik kohapeale tööle võtta ühinemise koordinaator.

  • Omavalitsusüksuste ühinemisega seotud uuringud ja analüüsid

Toetati uuringuid ja analüüse, mis olid suunatud omavalitsusüksuste ühinemise järgsete arengute ettevalmistamisele. Toetust said 13 projekti.

 

Meetme info

  • Toetuse maht: 3 102 500 eurot (ESF)
  • Sihtgrupp: maavalitsused, maakondlikud arenduskeskused, omavalitsusliidud, kohalikud omavalitsused, vabaühendused
  • Rakendusüksus: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
  • Lisainfo: Katrin Orgusaar, katrin.orgusaar@fin.ee, 611 3105

 

Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse meetmed


Euroopa Liidu aastate 2007–2013 ühtekuuluvuspoliitika lähenemise eesmärgi raames eraldati Eestile struktuurivahenditest 3,4 miljardit eurot. Toetuse kasutamise aluseks oli riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia aastateks 2007–2013 ning kolm valdkondlikku rakenduskava. Elukeskkonna arendamise rakenduskavast eraldati regionaalarengu toetamiseks 388 miljonit eurot. See jagunes kolme suuna vahel:

  •  kohalike avalike teenuste arendamise suuna maht oli 170 miljonit eurot. Suuna eesmärk oli tagada maakondlikes ja kohalikes keskustes kvaliteetsete ja konkurentsivõimeliste avalike teenuste kättesaadavus ning parandada maapiirkondades kohalike avalike teenustega seotud infrastruktuuri kasutusefektiivsust. Suuna raames rakendati kaht meedet: „Kohalike avalike teenuste arendamine“ ja „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“;
  •  linnaliste piirkondade arendamise suuna maht oli 57,2 miljonit eurot. Suuna eesmärk oli tagada atraktiivsem ja paremat elukvaliteeti võimaldav avalik linnaruum. Toetust anti viiele suuremale linnapiirkonnale. Suuna raames rakendati samanimelist meedet;
  • piirkondade konkurentsivõime tugevdamise suuna maht oli 161,4 miljonit eurot. Suuna eesmärk oli muuta piirkonnad atraktiivsemaks investoritele, kvalifitseeritud tööjõule ja külastajatele. Suuna raames oli välja töötatud neli meedet: „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“, „Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine“, „Kompetentsikeskuste arendamine“ ja „Internetiühenduste kättesaadavuse parandamine uue põlvkonna elektroonilise side võrgu kasutuselevõtuga piirkondades“.

Inimressursi arendamise rakenduskavast eraldati 3 miljonit eurot mittetulundusühenduste suuna tegevuste toetamiseks maakondlikes arenduskeskustes.

Lisainfo

Kontaktid

  • Kohalike avalike teenuste arendamine, Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine, Linnaliste piirkondade arendamine - Andres Heldring
    611 3106, andres.heldring@fin.ee
  • Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine - Maarja Mänd, 611 3100, maarja.mand@fin.ee
  • Kompetentsikeskuste arendamine, Internetiühenduste kättesaadavuse parandamine - Tea Treufeldt, tea.treufeldt@fin.ee, 611 3225

  • Üleriigiliste turismi- ja kultuuriobjektide väljaarendamine - Katrin Orgusaar, 611 3105, katrin.orgusaar@fin.ee

 

Kohalike avalike teenuste arendamine

Kohalike avalike teenuste arendamise meede oli jätk riikliku arengukava 2004–2006 alameetmele „Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine“. Meetme eesmärk oli tagada maakondlikes ja kohalikes keskustes kvaliteetsete ja konkurentsivõimeliste avalike teenuste kättesaadavus ning parandada maapiirkondades kohalike avalike teenustega seotud infrastruktuuri kasutusefektiivsust. Meedet rakendati kogu Eesti territooriumil, välja arvatud Tallinna, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva, Saue ja Maardu linnas ning Viimsi vallas. Toetust võisid taotleda kohaliku omavalitsuse üksused ning mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Toetatavate tegevuste hulka kuulusid:

  • investeeringud üldhariduskoolide, sealhulgas spordirajatiste ja õpilaskodude arendamiseks;
  • investeeringud koolieelsete lasteasutuste ehk lastesõimede, lasteaedade ja erilasteaedade arendamiseks;
  • investeeringud vaba aja keskustesse ja spordiobjektidesse, mille hulka kuulusid rahvamajad, huvikeskused, raamatukogud, võimlad, spordiväljakud ja lähiliikumispaigad;
  • investeeringud esmatasandi tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste osutamiseks vajalikku infrastruktuuri, mille hulgas olid rehabilitatsiooni-, aktiviseerimis- ja kaugtöökeskused, päevakeskused, hooldekodud, sotsiaalelamud ja lastekodud;
  •  investeeringud ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks, mille hulka kuulusid reisiterminalid, bussijaamad, ootekojad ja peatuskohad.
  • Soositud olid investeeringuid olemasoleva avaliku infrastruktuuri kasutuse mitmekesistamiseks ja ümberkohandamiseks. Maksimaalne toetusmäär oli 85 protsenti ning toetuse miinimumsuurus oli viis miljonit krooni projekti kohta.
Toetust sai taotleda kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (KOIT kava) alusel. Aastatel 2007–2013 koostati kaks KOIT kava, neist esimene aastateks 2007–2010 ja teine perioodiks 2009–2012. Mõlema perioodi kava kinnitas valitsus.

Gümnaasiumivõrgu korrastamine

Toetusmeetme eesmärk oli tagada kõigile gümnaasiumiõpilastele võrdselt kõrge õppekvaliteet ja valikuvõimalused ning koolivõrgu efektiivne korraldus õppehoonete kaasajastamise ja parema kasutuselevõtu teel.

Gümnaasiumivõrgustiku korrastamise meetmest andis riik toetust nende hoonete rajamiseks või rekonstrueerimiseks, kus hakkab või jääb tööle eraldiseisev gümnaasiumiaste. Toetati ka nende hoonete ruumiprogrammi kohandamist, kus jääb tööle üksnes põhikool. Toetust ei antud eraldiseisvatesse uutesse või olemasolevatesse õpilaskodudesse või spordihoonetesse investeerimiseks.

Toetuse minimaalne suurus oli 250 000 ning maksimaalne suurus kuus miljonit eurot. Omafinantseeringu määr oli 15 protsenti.

Toetust said taotleda arvestuslikult vähemalt 540 õpilasega eraldiseisva gümnaasiumi moodustamiseks Eesti viis suuremat linna ehk Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve. Teiseks võisid eraldiseisva gümnaasiumi moodustamiseks toetust taotleda Kuressaare, Kärdla, Paide, Põlva, Rakvere, Valga ja Võru linn ning Jõhvi ja Rapla vald.

Ülejäänud taotlejatena nähti ette vähemalt 10 000 rahvastikuregistrijärgse elanikuga omavalitsusüksusi, kus oli taotluse esitamise hetkeks juba moodustatud eraldiseisev gümnaasium.

Lisaks võis taotleja kaasata projekti partnerina ka sama või naabermaakonna kohaliku omavalitsuse, et toetada ümberkorraldusi tema territooriumil asuvas põhikooli õppehoones, kus lõpetati gümnaasiumihariduse andmine.

 

Linnaliste piirkondade arendamine

Meetme eesmärk oli arendada avalikku linnaruumi, lahendada linnaspetsiifilisi probleeme ning tagada keskuste ja tagamaa parem funktsionaalne sidustamine. Meedet rakendati Kohtla-Järve, Maardu, Narva, Pärnu, Saue, Tallinna ja Tartu linnas ning Viimsi, Harku, Jõelähtme, Jõhvi, Kiili, Rae, Saku ja Saue vallas.

Toetati järgmisi valdkondi:

  • säästva linnatranspordi süsteemi arendamine (sealhulgas kergliiklusteed, liikluskorraldus ning ühistranspordi korraldus);
  •  lapsehoiu parandamisega seotud avaliku infrastruktuuri arendamine (sealhulgas lastesõimed, lasteaiad ja erilasteaiad);
  •  sotsiaalse turvalisuse tõstmisega seotud avaliku infrastruktuuri arendamine (sealhulgas rehabilitatsiooni- ja aktiviseerimiskeskused, turvakodud, päevakeskused, hooldekodud, sotsiaalkorterid, lastekodud, spordihooned ja –rajatised);
  • avaliku linnalise ruumi ja rekreatsioonialade väljaarendamine ning haljastuse parandamine (sealhulgas linnasüdamed, väljakud, pargid, ranna- ja kaldaalad);
  •  avalikuks kasutuseks mõeldud alade planeeringute koostamine.

Säästva linnatranspordi süsteemi ja avaliku linnalise ruumi arendamiseks mõeldud projektidele kavandati vähemalt poolt meetme toetusmahust. Kuna Harku, Jõelähtme, Jõhvi, Kiili, Rae, Saku ja Saue vald olid abikõlblikud taotlejad ka kohalike avalike teenuste arendamise meetmest, said nad lapsehoiu parandamisega ja sotsiaalse turvalisuse tõstmisega seotud avaliku infrastruktuuri arendamiseks toetust taotleda ainult kohalike avalike teenuste arendamise meetmest.

Linnaliste piirkondade arendamise meetmest oli neil piirkondadel õigus taotleda toetust üksnes säästva linnatranspordi süsteemi ja avaliku linnalise ruumi arendamiseks mõeldud projektidele. Maksimaalne toetusmäär oli 85 protsenti projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine oli jätk riikliku arengukava 2004–2006 samanimelisele alameetmele. Meetme eesmärk oli tõsta piirkondade konkurentsivõimet, muutes need ettevõtjatele, investoritele, kvalifitseeritud tööjõule ja külastajatele atraktiivsemaks.

Meetmest said toetust:

  • ettevõtlus- ja tööstusalade infrastruktuuri projektid
  • turismi- ja puhkemajanduse arendamisele suunatud projektid

Internetiühenduse kättesaadavuse

parandamine

Euroopa Regionaalarengu fondist kaasrahastatava toetusmeetme eesmärk oli parandada internetiühenduse kättesaadavust piirkondades, kus vastava taristu puudumise tõttu ei olnud kiire internetiteenus lõppkasutajatele kättesaadav. Meetme raames toetati internetiühenduse baasvõrgu rajamist, mis loob sideettevõtetele hiljem võimaluse rajada juurdepääsuvõrgud lõpptarbijaile.

Meedet rakendati piirkondades, kus polnud kiire lairibateenus kättesaadav, ja seetõttu ei saanud näiteks suuremates linnades toetatavaid tegevusi ellu viia. Samuti ei toetatud tegevusi väiksema elanike arvuga asustusüksustes, kus oli Siseministeeriumi andmetel olemas elektroonilise side baasvõrgu infrastruktuur ning seega ka võimalus 100 Mbit/s või veelgi suuremat andmesidekiirust pakkuvat sideteenust kasutada. Siseministeerium koostas sihtpiirkonna paikkondade kaardistuse, võttes aluseks Statistikaameti 2011. aasta rahvaloenduse andmed elanike arvu ning teabe olemasoleva baasvõrgu paiknemise kohta.

Toetust said taotleda mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui projektis kavandatud tegevuste elluviimine kuulus nende põhikirjaliste tegevuste hulka.

Toetuse suurus projekti kohta oli kuni 639 116 eurot ning see võis katta kuni 85 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamine

Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusraha andis võimaluse suurendada Eesti kui reisisihi atraktiivsust nii sise- kui välisturistidele ning pikendada teistest riikidest saabunud külastajate Eestis viibimise aega. Meetme eesmärk oli tutvustada Eestit huvitava turismi sihtmaana ning näidata meie kultuuri- ja ajaloopärandit.

Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise investeeringute kavasse kuulus seitse projekti kogumaksumusega 31 537 002 eurot:

  • Meremuuseumi Lennusadama arendamine kaasaegseks ja terviklikuks merenduse ja tehnikaajaloo muuseum-külastusobjektiks – Lennusadama arendusprojekti II etapp, Eesti Meremuuseum, maksimaalne toetussumma 9 235 233,22 eurot;
  • Eesti Vabaõhumuuseumi setu ja Peipsi-vene teema külastuskeskuse ja parklate ehitus, Eesti Vabaõhumuuseum, maksimaalne toetussumma 1 333 999 eurot;
  • Tallinna Teletorni vaateplatvormi rekonstrueerimine ning konverentsi- ja näituste keskuse ehitamine, Sihtasutus Tallinna Teletorn, maksimaalne toetussumma 5 537 426,66 eurot;
  • Kohtla kaevanduspark-muuseumi ja selle puhkeala väljaarendamine atraktiivseks tööstuspärandit tutvustavaks turismiobjektiks ja külastuskeskuseks, Kohtla-Nõmme vald, maksimaalne toetussumma 3 255 173,65 eurot;
  • Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine, Saaremaa Muuseum, maksimaalne toetussumma 3 259 494,08 eurot;
  • Tehvandi staadioni rekonstrueerimine multifunktsionaalseks aastaringse kasutusega rahvusvaheliseks spordi- ja turismikompleksiks, Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus, maksimaalne toetussumma 3 802 743,09 eurot;
  • Teaduskeskus AHHAA uue hoone ehitamine koos püsiekspositsiooni ehitusega, Sihtasutus Teaduskeskus AHHAA, maksimaalne toetussumma 5 112 931,88 eurot.

Mittetulundusühenduste maakondlike tugistruktuuride toetamine

Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Mittetulundusühenduste maakondlike tugistruktuuride toetamine“ eesmärk oli toetada mittetulundus-ühenduste nõustamist maakondlikes arenduskeskustes, samuti mittetulundusühenduste alustamisele ja arengule suunatud koolitusi ja mentortegevust.

Programmi vahenditest toetati ka maakondlike arenduskeskuste infoportaali www.arenduskeskused.ee valmimist ja käigushoidmist.

Aastatel 2008–2013 toetati maakondlike tugistruktuuride arengut kokku 3,6 miljoni euroga, millest kolm miljonit moodustas Euroopa Sotsiaalfondi toetus. Programmi tegevusi viis ellu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koos maakondlike arenduskeskustega.

 

Viimati uuendatud: 1. September 2017