Struktuuritoetuse meetmed

Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika kasutamisel saab olema kuus eesmärki: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti, Inimestele lähedasem Eesti ja Õiglane üleminek. Lisaks saab Eesti toetust taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) ning kiire kriisiabi fondist REACT-EU. Regionaalse tasakaalustatusega arvestatakse kõigi poliitikaeesmärkide all ning lisaks rakendatakse spetsiaalselt regionaalarengu suunamiseks väljatöötatud meetmeid. 

Kavandatavad regionaalarengu meetmed:

PO5 - Regionaalne ettevõtlus ja kohalikud teenused, sh
● Ettevõtluskeskkonna arendamine ja maakondlikud teenusvõrgustikud
● Avalike teenuste ümberkorraldamine, linnaruumi arendamine, ÜVK 
● Arendustegevust toetavad uuringud, ekspertiisid, pilootprojektid
● Kesksed arendus- ja koolitusprogrammid ning rakke- ja ekspertrühmad

PO5 - Linnapiirkondade arendamine, sh
● Ida-Virumaa linnapiirkondade arendamine
● Nutikate lahenduste toetamine

PO3/RRF - KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse

PO1 - VKEde konkurentsivõime tugevdamine Kagu-Eestis
 

Regionaalarengut toetatakse kolmes valdkonnas:

• Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine;
  • Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine;
  • Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse tugevdamiseks;
  • Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud;
  • Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine
• Linnapiirkondade jätkusuutlik areng;
• Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus.

2014-2020 meetmete investeeringu tulemusena valmiv objekt peab vastama universaalse disaini põhimõtetele (PDF). See tähendab, et valmiv objekt peab ilma ümberkorraldusteta olema kasutatav kõigile kasutajagruppidele.

Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine

Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamise toetusega soodustatakse piirkonnaspetsiifiliste ressursside ja oskusteabe kasutuselevõttu väljaspool Harju ja Tartu maakonda, toetatakse tegutsevate regionaalsete kompetentsikeskuste edasiarendamist ja koostööd piirkonna ettevõtjatega, toetatakse piirkonna ettevõtete võimekuse suurendamist kõrget lisandväärtust loovate uuenduste käivitamisel ning toetatakse piirkonna konkurentsivõime tõusu tervikuna.
Piirkondlikud kompetentsikeskused asutati 2011 aastal. Toetuse abil rajati taristud ja viidi ellu planeeritud  tegevused.

 

Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse tugevdamiseks

Toetusega andmisega tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks panustatakse meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” eesmärgi täitmisse – majandusaktiivsuse kasvu, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasvu väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi.
Tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks maakondades kaardistati esmalt maakondlike arenduskeskuste eestvedamisel ja erinevate organisatsioonide koostöös arenguvaldkonnad ja tegevused ning koostati arendustegevuste kava aastateks 2015-2020. Kava alusel koostati piirkondlike algatuste tugiprogrammid aastateks 2015-2016 ja  2017-2019, mis omakorda oli ja on aluseks toetuste taotlemisele meetme tegevusteks.

Kuni 2019. aasta 31. märtsini esitatud taotluste menetlemisel, toetuse andmisel ja kasutamisel kohaldati taotluse esitamise taotlusvooru tähtpäeval kehtinud määruse redaktsiooni. Alates 1. aprillist 2019. a  peavad taotluses sisalduvad tegevused tulenema maakonna arengustrateegia tegevuskavast. Perioodiks 2020-2023 tugiprogramme ei koostatud ja mindi üle uuele süsteemile ning kõik toetatavad tegevused peavad tulenema maakondade arengustrateegiategevuskavadest.
 

 

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) investeeringud

 

Toetust saab taotleda järgmistele tegevustele:

• Turism - sihtkoha eripära rõhutavate terviklike turismitoodete ja -atraktsioonide arendamine ning sihtkoha kui võrgustiku arendamine
• Ettevõtluskeskkond - ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tugitaristu (juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid) kaasajastamine ja loomine olemasolevate või uute tööstus- ja ettevõtlusalade juurde;
• Inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste väljaarendamine
•  Linnaruum - linnakeskuse avaliku ruumi (linnasüdamed, väljakud) kaasajastamine ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks
•  Ühendusvõimalused - keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste (ühistransport ning jalg- ja jalgrattatee) arendamine

Tegevuste abikõlblik sihtpiirkond

•  Turismi ja ettevõtluskeskkonna projektide puhul on abikõlblikuks sihtpiirkonnaks kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad.
• Linnaruumi ja ühendusvõimaluste arendavate projektide puhul on abikõlblikuks sihtpiirkonnaks kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna, Tartu, Pärnu, Jõhvi ja Kohtla-Järve ning Narva linnapiirkonnad.

Toetuse taotlemise aluseks on maakondade poolt koostatud piirkondade konkurentsivõime tegevuskavad.

2016. aastal viidi kõikides maakondades läbi PKT I taotlusvoor.

2017- 2018. a viidi kõikides maakondades läbi PKT II taotlusvoor.

Toetatud projektide nimekirjaga saab tutvuda struktuurifondide lehel.

Täna on toimumas reserprojektide voor, mille käigus toimub reservnimekirja koostamine ja vahendite jagamine. Uute taotluste esitamist ei toimu. Reservnimekiri on avaldatud rakendusüksuse veebilehel.

Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine

 

Meetme tegevuse raames toetatakse Ida-Virumaale töötleva tööstuse sektorisse investeeringute tegemist, mille tulemusena luuakse piirkonda juurde uusi töötleva tööstuse keskmisest kõrgema palgaga töökohti. Toetatakse alginvesteeringuid, mis on seotud uue ettevõtte asutamisega, ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisega, ettevõtte toodangu mitmekesistamise või ettevõtte tootmisprotsessi ümberkorraldamisega. Toetuse minimaalne suurus on 90 000 eurot ja maksimaalne suurus on 990 000 eurot ning  toetust antakse kuni 30 000 eurot ühe keskmisest kõrgema palgaga töökoha loomise eest Ida-Viru maakonnas hiljemalt üks aasta pärast projekti lõppu. Toetuse maksimaalne määr suurettevõtjal on 25, keskmise suurusega ettevõtjal 35% ja väikeettevõtjal 45% projekti abikõlblikest kuludest.

Taotlusvoor on avatud alates 20. maist 2020 kuni eelarveliste vahendite lõppemiseni. Taotlusi võtab vastu ja menetleb Riigi Tugiteenuste Keskus.
 

 

Toetatakse Narva, Kohtla-Järve/ Jõhvi linnapiirkondi.

Säästva linnalise liikuvuse ja sellega seotud avaliku linnaruumi arendamiseks toetatakse jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste arendamist (sh kergliiklustaristu, nutikad lahendused), ühistranspordi säästvat korraldust (sh liikuvusuuringud ja -kavad, infosüsteemid) ning kergliikluse seisukohast oluliste linnalise liikuvuse sõlmpunktide arendamist (sh väljakud, rohealad, kaldapealsed).

Selleks, et linnapiirkond oleks tervikuna konkurentsivõimeline toetatakse linnasiseste alakasutatud alade taaselavdamiseks vajaliku taristu arendamist ja seda toetavaid tegevusi, mis loovad eeldused ettevõtluseks ja kvaliteetsete teenuste osutamiseks.

 

Meetmest on toetatud omavalitsuste ühinemisi, omavalitsusjuhtide arengu- ja mentorprogrammi ning arendustöötajate arenguprogrammi. Toimus programm avalike teenuste osutamiseks omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös, mille raames valmis ka juhendmaterjal (2.24 MB, PDF). Samuti on toimunud töötoad ja taotlusvoorud üldplaneeringute koostamiseks vajalikeks uuringuteks. Avatud taotlusvoorudes on toetatud 26 uuringut omavalitsuste teenuste ümberkorraldamiseks ning koostöö - ja juhtimisvõimekuse tõstmiseks. Meetmest toetatakse ka kohalike avalike teenuste tasemete töövahendi juurutamist.