Struktuuritoetuse meetmed

Regionaalarengut toetatakse kolmes valdkonnas:

• Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine;
  • Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine;
  • Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse tugevdamiseks;
  • Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud;
  • Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine
• Linnapiirkondade jätkusuutlik areng;
• Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus.

2014-2020 meetmete investeeringu tulemusena valmiv objekt peab vastama universaalse disaini põhimõtetele (PDF). See tähendab, et valmiv objekt peab ilma ümberkorraldusteta olema kasutatav kõigile kasutajagruppidele.

Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine

Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamise toetusega soodustatakse piirkonnaspetsiifiliste ressursside ja oskusteabe kasutuselevõttu väljaspool Harju ja Tartu maakonda, toetatakse tegutsevate regionaalsete kompetentsikeskuste edasiarendamist ja koostööd piirkonna ettevõtjatega, toetatakse piirkonna ettevõtete võimekuse suurendamist kõrget lisandväärtust loovate uuenduste käivitamisel ning toetatakse piirkonna konkurentsivõime tõusu tervikuna.
Piirkondlikud kompetentsikeskused asutati 2011 aastal. Toetuse abil rajati taristud ja viidi ellu planeeritud  tegevused.

 

Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse tugevdamiseks

Toetusega andmisega tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks panustatakse meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” eesmärgi täitmisse – majandusaktiivsuse kasvu, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasvu väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi.
Tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks maakondades kaardistati esmalt maakondlike arenduskeskuste eestvedamisel ja erinevate organisatsioonide koostöös arenguvaldkonnad ja tegevused ning koostati arendustegevuste kava aastateks 2015-2020. Kava alusel koostati piirkondlike algatuste tugiprogrammid aastateks 2015-2016 ja  2017-2019, mis omakorda oli ja on aluseks toetuste taotlemisele meetme tegevusteks.

Kuni 2019. aasta 31. märtsini esitatud taotluste menetlemisel, toetuse andmisel ja kasutamisel kohaldati taotluse esitamise taotlusvooru tähtpäeval kehtinud määruse redaktsiooni. Alates 1. aprillist 2019. a  peavad taotluses sisalduvad tegevused tulenema maakonna arengustrateegia tegevuskavast. Perioodiks 2020-2023 tugiprogramme ei koostatud ja mindi üle uuele süsteemile ning kõik toetatavad tegevused peavad tulenema maakondade arengustrateegiategevuskavadest.
 

 

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) investeeringud

 

Toetust saab taotleda järgmistele tegevustele:

• Turism - sihtkoha eripära rõhutavate terviklike turismitoodete ja -atraktsioonide arendamine ning sihtkoha kui võrgustiku arendamine
• Ettevõtluskeskkond - ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tugitaristu (juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid) kaasajastamine ja loomine olemasolevate või uute tööstus- ja ettevõtlusalade juurde;
• Inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste väljaarendamine
•  Linnaruum - linnakeskuse avaliku ruumi (linnasüdamed, väljakud) kaasajastamine ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks
•  Ühendusvõimalused - keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste (ühistransport ning jalg- ja jalgrattatee) arendamine

Tegevuste abikõlblik sihtpiirkond

•  Turismi ja ettevõtluskeskkonna projektide puhul on abikõlblikuks sihtpiirkonnaks kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad.
• Linnaruumi ja ühendusvõimaluste arendavate projektide puhul on abikõlblikuks sihtpiirkonnaks kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna, Tartu, Pärnu, Jõhvi ja Kohtla-Järve ning Narva linnapiirkonnad.

Toetuse taotlemise aluseks on maakondade poolt koostatud piirkondade konkurentsivõime tegevuskavad.

2016. aastal viidi kõikides maakondades läbi PKT I taotlusvoor.

2017- 2018. a viidi kõikides maakondades läbi PKT II taotlusvoor.

Toetatud projektide nimekirjaga saab tutvuda struktuurifondide lehel.

Täna on toimumas reserprojektide voor, mille käigus toimub reservnimekirja koostamine ja vahendite jagamine. Uute taotluste esitamist ei toimu. Reservnimekiri on avaldatud rakendusüksuse veebilehel.

Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine

 

Meetme tegevuse raames toetatakse Ida-Virumaale töötleva tööstuse sektorisse investeeringute tegemist, mille tulemusena luuakse piirkonda juurde uusi töötleva tööstuse keskmisest kõrgema palgaga töökohti. Toetatakse alginvesteeringuid, mis on seotud uue ettevõtte asutamisega, ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisega, ettevõtte toodangu mitmekesistamise või ettevõtte tootmisprotsessi ümberkorraldamisega. Toetuse minimaalne suurus on 90 000 eurot ja maksimaalne suurus on 990 000 eurot ning  toetust antakse kuni 30 000 eurot ühe keskmisest kõrgema palgaga töökoha loomise eest Ida-Viru maakonnas hiljemalt üks aasta pärast projekti lõppu. Toetuse maksimaalne määr suurettevõtjal on 25, keskmise suurusega ettevõtjal 35% ja väikeettevõtjal 45% projekti abikõlblikest kuludest.

Taotlusvoor on avatud alates 20. maist 2020 kuni eelarveliste vahendite lõppemiseni. Taotlusi võtab vastu ja menetleb Riigi Tugiteenuste Keskus.
 

 

Toetatakse Narva, Kohtla-Järve/ Jõhvi linnapiirkondi.

Säästva linnalise liikuvuse ja sellega seotud avaliku linnaruumi arendamiseks toetatakse jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste arendamist (sh kergliiklustaristu, nutikad lahendused), ühistranspordi säästvat korraldust (sh liikuvusuuringud ja -kavad, infosüsteemid) ning kergliikluse seisukohast oluliste linnalise liikuvuse sõlmpunktide arendamist (sh väljakud, rohealad, kaldapealsed).

Selleks, et linnapiirkond oleks tervikuna konkurentsivõimeline toetatakse linnasiseste alakasutatud alade taaselavdamiseks vajaliku taristu arendamist ja seda toetavaid tegevusi, mis loovad eeldused ettevõtluseks ja kvaliteetsete teenuste osutamiseks.

 

Toetatakse kohalike omavalitsuste, omavalitsusliitude ja maakondlike arenduskeskuste juhtide ja töötajate arendusalaseid koolitusi ja nõustamist, samuti piirkonna elanikke esindavate ja teenuseid pakkuvate vabaühenduste koolitusi ja nõustamist.

Teise tegevusena toetatakse arendusprojektide ja analüüside läbiviimist, mis on suunatud haldusreformi läbiviimisele, piirkondliku arendusvõimekuse suurendamisele ning avalike teenuste paremale pakkumisele.

Toetatud tegevused

• Temaatilised töötoad omavalitsuste ruumilise planeerimise spetsialistidele

Juunist 2019 kuni detsembrini 2020 toimusid töötoad üle Eesti, milles erinevad spetsilistid juhendavad KOVe üldplaneeringute koostamisel ning aitasid koos lahendada tekkinud küsimusi.

• Taotlusvoorud üldplaneeringute koostamiseks vajalikeks uuringuteks ja analüüsideks

Esimene taotlusvoor toimus 2019 aastal ja teine taotlusvoor 2020 aastal. Omavalitsused said taotleda toetust juba koostamisel oleva üldplaneeringu koostamiseks vajalikeks uuringuteks ja analüüsideks. Tutvu esimese taotlusvooru käskkirjaga siin (488.55 KB, PDF) ja teise taotlusvooru käskkirjaga siin (481.18 KB, PDF).

• Avalike teenuste osutamine omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös

Programmi raames toimusid koolitused ja töötoad, kus õpiti teenuseid osutama omavalitsuse, kodanikuühenduse ja kliendi koosloomes. Programmi tulemusena jõuti mitmes omavalitsuses uue ja parema teenuse osutamiseni. Programmi raames valmis ka juhendmaterjal (2.24 MB, PDF).

• Taotlusvoor kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö- ja juhtimisvõimekuse tõstmiseks

Esimene taotlusvoor toimus 2018 aastal, tutvu taotlusvooru käskkirjaga siin (485.48 KB, PDF). Toetust said 14 projekti. Teine taotlusvoor toimus 2019. aastal, tutvu taotlusvooru käskkirjaga siin (485.08 KB, PDF). Toetust said 12 projekti.

• Omavalitsusjuhtide arengu- ja mentorprogramm

Programm aitas pärast ühinemisi ametisse asunud omavalitsusjuhtidel käivitada uut organisatsiooni ja juhtide muudatusi. Programmis olid ühendatud koolitused ja mentorlus. Programm toimus aastatel 2018-2019.

• Arendustöötajate arenguprogramm

Arenguprogrammi fookuses oli ettevõtluse ja tööhõive edendamine. Programm oli suunatud kohalike omavalitsuste, omavalitsusliitude ja maakondlike arenduskeskuste arendusspetsialistidele. Koolitustel ja õppereisil osales kokku 3 gruppi arendustöötajaid perioodil 2017 - 2018.

• Kohalike omavalitsuste juhtide arenguprogramm

Arenguprogrammis oli linnapeadel, vallavanematel, abilinnapeadel, abivallavanematel ja volikogude esimeestel võimalik omandada uusi teadmisi omavalitsuse elu korraldamise, teenuste kavandamise ja muudatuste juhtimise valdkonnas. Kahe koolitusprogrammi tulemusena koolitati kokku 52 omavalitsusjuhti.

• Ühinemise konsultandid

Konsultantide meeskond nõustas omavalitsusi perioodil 2016 - 2018 ühinemistega seotud juriidiliste ja korralduslike küsimuste lahendamisel.

• Ühinemise koordinaatorid

Avatud taotlusvooru raames oli suuremates ühinemist kavandatavates piirkondades võimalik kohapeale tööle võtta ühinemise koordinaator. Toetust said 14 projekti.

• Omavalitsusüksuste ühinemisega seotud uuringud ja analüüsid

Toetati uuringuid ja analüüse, mis olid suunatud omavalitsusüksuste ühinemise järgsete arengute ettevalmistamisele. Toetust said 13 projekti.