Struktuuritoetuse meetmed

 

Euroopa Liidu struktuuritoetuse kasutamist kavandatakse seitsmeaastaste eelarveperioodide kaupa. Perioodil 2014-2020 suunatakse regionaalarengu meetmetesse 251,3 miljoni euro ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi ning 3,4 miljoni ulatuses Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. 

 

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmed


Regionaalarengut toetatakse kolmes valdkonnas:

2014-2020 meetmete investeeringu tulemusena valmiv objekt peab vastama universaalse disaini põhimõtetele (PDF). See tähendab, et valmiv objekt peab ilma ümberkorraldusteta olema kasutatav kõigile kasutajagruppidele.

 

 

 

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine

 

Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine

Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamise toetusega soodustatakse piirkonnaspetsiifiliste ressursside ja oskusteabe kasutuselevõttu väljaspool Harju ja Tartu maakonda, toetatakse tegutsevate regionaalsete kompetentsikeskuste edasiarendamist ja koostööd piirkonna ettevõtjatega, toetatakse piirkonna ettevõtete võimekuse suurendamist kõrget lisandväärtust loovate uuenduste käivitamisel ning toetatakse piirkonna konkurentsivõime tõusu tervikuna.
Piirkondlikud kompetentsikeskused asutati 2011 aastal. Toetuse abil rajati taristud ja viidi ellu planeeritud  tegevused.

Struktuurivahendite perioodi 2014-2020 meetme tegevus „Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine“ 

  • Põlevkivi kompetentsikeskus asub Kohtla-Järvel, Ida-Virumaal. Kompetentsikeskus asutati TTÜ Virumaa Kolledži juurde ja tegutseb kaubamärgi PKK all. Keskus pakub põlevkivi valdkonnas uuringuid ja erinevaid teenuseid, olles samas sõltumatu ekspert põlevkivi valdkonnas ja valdkonnaga seotud ettevõtluse ning regiooni arengu edendaja.
  • Väikelaevaehituse kompetentsikeskus asub Kuressaares, Saaremaal ja tegutseb kaubamärgi SCC all. Kompetentsikeskus asutati TTÜ Kuressaare Kolledži juurde. Keskus pakub väikelaevaehituse ja merendussektorile projekteerimis- ja mudelkatseteenuseid, tegeleb väikelaevaehituses kasutatavate materjalide testimise ja arendamisega ning osutab elektroonsete süsteemide disaini ja test-tootmise teenuseid.
  • Terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus asub Haapsalus, Läänemaal ja tegutseb kaubamärgi TERE all. Kompetentsikeskus asutati Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži juurde. Keskus pakub liikumis- ja tegevusvõime (Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus (HNRK)) ning ravimuda-mudaravi (ravimuda kaevandamine, mudaravitraditsioonid, spaa-ettevõtted) suunal uuringuid ja teenuseid.
  • Puidutöötlemise ja Mööblitootmise kompetentsikeskus asub Väimela alevikus, Võru vallas ja tegutseb kaubamärgi „Tsenter“ all. Kompetentsikeskus asutati Võrumaa Kutsehariduskeskuse juurde. Keskus koondab ja jagab teadmisi ning oskusi puidu viimistlemise, tootearenduse ja tootmise juhtimise alal. Kompetentsikeskus ootab oma tegevuste tulemusena ettevõtete konkurentsivõime toodangu lisandväärtuse kasvu kogu Eesti puidu- ja mööblitööstuses.
  • Polli teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus asub Lõuna-Eestis Viljandimaal, Karksi vallas, Polli külas ja tegutseb kaubamärgi „PlantValor“ all. Kompetentsikeskus on Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse eestvedamisel rajatud teadus- ja arenduskeskus. Keskuse fookuseks on taimse materjali täielikum ärakasutamine toidulistes ja mittetoidulistes toodetes, tõstes nende kvaliteeti, funktsionaalsust ja säilivust.

 

Meetme info

  • Toetuse eesmärk: majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasvväljaspool Harju ja Tartu maakonda.
  • Toetuse alleesmärk: arendada väljaspool Harju ja Tartu maakonda välja piirkondlikele arengueeldustele tuginevad regionaalsed kompetentsikeskused, mis kujunevad vähemalt ühel valdkondlikult piiritletud suunal rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ja mis seeläbi suurendavad piirkonna konkurentsivõimet tervikuna
  • Toetuse eelarve: 9 481 851 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
  • Taotlusvoorud:
  • 2016.a avati järjekorras esimeses regionaalsete kompetentsikeskuste põhitegevuste taotlusvoor, taotlusvooru eelarve 3 850 000 eurot, maksimaalne  toetuse määr 85% toetuse summast, toetati viit kompetentsikeskust põhitegevuste elluviimiseks.
  • 2018. a avati järjekorras teine taotlusvoor, koostööprojektide voor ettevõtjatega, taotlusvooru eelarve 500 000 eurot, , maksimaalne  toetuse määr 85% toetuse summast, toetati kuut koostöö projekti  ettevõtjatega.

  • 2019. 1. juulil avanes järjekorras kolmas taotlusvoor regionaalsete kompetentsikeskuste põhitegevuse projektide läbiviimiseks. Taotlusvoor oli avatud kuni 11. septembrini 2019. a.  Taotlusvooru eelarve 4 120 000 eurot, maksimaalne toetuse määr 80% toetuse summast, maksimaalne toetuse summa taotleja kohta 860 000 eurot.

  • 2019. 1. juulil avanes järjekorras neljas taotlusvoor koostööprojektide läbiviimiseks ettevõtjatega koostöös. Taotlusvoor on avatud kuni 22. veebruarini 2021. a.  Taotlusvooru eelarve 1 373 296 eurot, maksimaalne toetuse määr 85% toetuse summast, maksimaalne toetuse summa taotleja kohta on 300 000 eurot, minimaalne toetus projekti kohta on 100 000 eurot.

  • Sihtgrupp: kohalikud omavalitsused, õppeasutused ja ettevõtjad väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi
  • Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
  • Lisainfo: Tea Treufeldt, tea.treufeldt@fin.ee, 611 3225

Meetme lisainfo on Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel.

Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse tugevdamiseks

Toetusega andmisega tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks panustatakse meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” eesmärgi täitmisse – majandusaktiivsuse kasvu, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasvu väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi.
Tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks maakondades kaardistati esmalt maakondlike arenduskeskuste eestvedamisel ja erinevate organisatsioonide koostöös arenguvaldkonnad ja tegevused ning koostati arendustegevuste kava aastateks 2015-2020. Kava alusel koostati piirkondlike algatuste tugiprogrammid aastateks 2015-2016 ja  2017-2019, mis omakorda oli ja on aluseks toetuste taotlemisele meetme tegevusteks.

Kuni 2019. aasta 31. märtsini esitatud taotluste menetlemisel, toetuse andmisel ja kasutamisel kohaldati taotluse esitamise taotlusvooru tähtpäeval kehtinud määruse redaktsiooni. Alates 1. aprillist 2019. a  peavad taotluses sisalduvad tegevused tulenema maakonna arengustrateegia tegevuskavast. Perioodiks 2020-2023 tugiprogramme ei koostatud ja mindi üle uuele süsteemile ning kõik toetatavad tegevused peavad tulenema maakondade arengustrateegiategevuskavadest.
 

 

Meetme info

  • Toetuse eesmärk: ettevõtlusaktiivsuse ja tööhõive kasv ning noorte ettevõtlusteadlikkusele kaasa aitamine, täiendades vastavaid üleriigilisi toetusmeetmeid ja arvestades maakonna eripära ning huvigruppide vajadusi.
  • Toetuse eelarve: 11 100 000 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
  • Sihtgrupp: kohalikud omavalitsused, vabaühendused, maakondlikud arenduskeskused, muud tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamisega seotud institutsioonid
  • Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
  • Lisainfo: Tea Treufeldt, tea.treufeldt@fin.ee, 611 3225

Meetme lisainfo on Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) investeeringud

 

Toetust saab taotleda järgmistele tegevustele:

  • Turism - sihtkoha eripära rõhutavate terviklike turismitoodete ja -atraktsioonide arendamine ning sihtkoha kui võrgustiku arendamine
  • Ettevõtluskeskkond - ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tugitaristu (juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid) kaasajastamine ja loomine olemasolevate või uute tööstus- ja ettevõtlusalade juurde;
  • Inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste väljaarendamine
  •  Linnaruum - linnakeskuse avaliku ruumi (linnasüdamed, väljakud) kaasajastamine ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks
  •  Ühendusvõimalused - keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste (ühistransport ning jalg- ja jalgrattatee) arendamine
Tegevuste abikõlblik sihtpiirkond
  •  Turismi ja ettevõtluskeskkonna projektide puhul on abikõlblikuks sihtpiirkonnaks kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad.
  • Linnaruumi ja ühendusvõimaluste arendavate projektide puhul on abikõlblikuks sihtpiirkonnaks kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna, Tartu, Pärnu, Jõhvi ja Kohtla-Järve ning Narva linnapiirkonnad.

Toetuse taotlemise aluseks on maakondade poolt koostatud piirkondade konkurentsivõime tegevuskavad.

2016. aastal viidi kõikides maakondades läbi PKT I taotlusvoor.

2017- 2018. a viidi kõikides maakondades läbi PKT II taotlusvoor.

Toetatud projektide nimekirjaga saab tutvuda struktuurifondide lehel.

Täna on toimumas reserprojektide voor, mille käigus toimub reservnimekirja koostamine ja vahendite jagamine. Uute taotluste esitamist ei toimu. Reservnimekiri on avaldatud rakendusüksuse veebilehel.

Meetme info

  • Toetuse eesmärk: tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi.
  • Toetuse eelarve: 134 802 250 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
  • Rakendusasutus: Rahandusministeerium
  • Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
  • Lisainfo: Maarja Mänd, maarja.mand@fin.ee, 611 3100

Meetme lisainfo on Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel.


PKT tegevuskavad

 

Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine

 

Meetme tegevuse raames toetatakse Ida-Virumaale töötleva tööstuse sektorisse investeeringute tegemist, mille tulemusena luuakse piirkonda juurde uusi töötleva tööstuse keskmisest kõrgema palgaga töökohti. Toetatakse alginvesteeringuid, mis on seotud uue ettevõtte asutamisega, ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisega, ettevõtte toodangu mitmekesistamise või ettevõtte tootmisprotsessi ümberkorraldamisega. Toetuse minimaalne suurus on 90 000 eurot ja maksimaalne suurus on 990 000 eurot ning  toetust antakse kuni 30 000 eurot ühe keskmisest kõrgema palgaga töökoha loomise eest Ida-Viru maakonnas hiljemalt üks aasta pärast projekti lõppu. Toetuse maksimaalne määr suurettevõtjal on 25, keskmise suurusega ettevõtjal 35% ja väikeettevõtjal 45% projekti abikõlblikest kuludest.

Taotlusvoor on avatud alates 20. maist 2020 kuni eelarveliste vahendite lõppemiseni. Taotlusi võtab vastu ja menetleb Riigi Tugiteenuste Keskus.
 

 

Meetme info

  • Toetuse eesmärk: Ida-Virumaa majandusaktiivsuse, sealhulgas tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasv
  • Toetuse eelarve: 6 200 000 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
  • Sihtgrupp: ettevõtjad
  • Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
  • Lisainfo: Andres Heldring, andres.heldring@fin.ee, 611 3106

Meetme lisainfo on Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel.

Linnapiirkondade jätkusuutlik areng


Toetatakse Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi.

Säästva linnalise liikuvuse ja sellega seotud avaliku linnaruumi arendamiseks toetatakse jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste arendamist (sh kergliiklustaristu, nutikad lahendused), ühistranspordi säästvat korraldust (sh liikuvusuuringud ja -kavad, infosüsteemid) ning kergliikluse seisukohast oluliste linnalise liikuvuse sõlmpunktide arendamist (sh väljakud, rohealad, kaldapealsed).

Lapsehoiukohtade nappuse vähendamiseks toetatakse uute lasteaiahoonete või hooneosade ehitamist ja olemasolevate muufunktsiooniliste hoonete või ruumide ümberkohandamist.

 

 

Meetme info

  • Toetuse eelarve: 64 819 149 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond)
  • Sihtgrupp: kohalikud omavalitsused ja mittetulundussektor
  • Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
  • Lisainfo: Andres Heldring, andres.heldring@fin.ee, 611 3106

 

Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng

 

Toetatakse Narva, Kohtla-Järve/ Jõhvi linnapiirkondi.

Säästva linnalise liikuvuse ja sellega seotud avaliku linnaruumi arendamiseks toetatakse jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste arendamist (sh kergliiklustaristu, nutikad lahendused), ühistranspordi säästvat korraldust (sh liikuvusuuringud ja -kavad, infosüsteemid) ning kergliikluse seisukohast oluliste linnalise liikuvuse sõlmpunktide arendamist (sh väljakud, rohealad, kaldapealsed).

Selleks, et linnapiirkond oleks tervikuna konkurentsivõimeline toetatakse linnasiseste alakasutatud alade taaselavdamiseks vajaliku taristu arendamist ja seda toetavaid tegevusi, mis loovad eeldused ettevõtluseks ja kvaliteetsete teenuste osutamiseks.

 

Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus


Toetatakse kohalike omavalitsuste, omavalitsusliitude ja maakondlike arenduskeskuste juhtide ja töötajate arendusalaseid koolitusi ja nõustamist, samuti piirkonna elanikke esindavate ja teenuseid pakkuvate vabaühenduste koolitusi ja nõustamist.

Teise tegevusena toetatakse arendusprojektide ja analüüside läbiviimist, mis on suunatud haldusreformi läbiviimisele, piirkondliku arendusvõimekuse suurendamisele ning avalike teenuste paremale pakkumisele.

Toetatud tegevused

  • Temaatilised töötoad omavalitsuste ruumilise planeerimise spetsialistidele

Juunist 2019 kuni detsembrini 2020 toimusid töötoad üle Eesti, milles erinevad spetsilistid juhendavad KOVe üldplaneeringute koostamisel ning aitasid koos lahendada tekkinud küsimusi.

  • Taotlusvoorud üldplaneeringute koostamiseks vajalikeks uuringuteks ja analüüsideks

Esimene taotlusvoor toimus 2019 aastal ja teine taotlusvoor 2020 aastal. Omavalitsused said taotleda toetust juba koostamisel oleva üldplaneeringu koostamiseks vajalikeks uuringuteks ja analüüsideks. Tutvu esimese taotlusvooru käskkirjaga siin (488.55 KB, PDF) ja teise taotlusvooru käskkirjaga siin (481.18 KB, PDF).

  • Avalike teenuste osutamine omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös

Programmi raames toimusid koolitused ja töötoad, kus õpiti teenuseid osutama omavalitsuse, kodanikuühenduse ja kliendi koosloomes. Programmi tulemusena jõuti mitmes omavalitsuses uue ja parema teenuse osutamiseni. Programmi raames valmis ka juhendmaterjal (2.24 MB, PDF).

  • Taotlusvoor kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö- ja juhtimisvõimekuse tõstmiseks

Esimene taotlusvoor toimus 2018 aastal, tutvu taotlusvooru käskkirjaga siin (485.48 KB, PDF). Toetust said 14 projekti. Teine taotlusvoor toimus 2019. aastal, tutvu taotlusvooru käskkirjaga siin (485.08 KB, PDF). Toetust said 12 projekti.

  • Omavalitsusjuhtide arengu- ja mentorprogramm

Programm aitas pärast ühinemisi ametisse asunud omavalitsusjuhtidel käivitada uut organisatsiooni ja juhtide muudatusi. Programmis olid ühendatud koolitused ja mentorlus. Programm toimus aastatel 2018-2019.

  • Arendustöötajate arenguprogramm

Arenguprogrammi fookuses oli ettevõtluse ja tööhõive edendamine. Programm oli suunatud kohalike omavalitsuste, omavalitsusliitude ja maakondlike arenduskeskuste arendusspetsialistidele. Koolitustel ja õppereisil osales kokku 3 gruppi arendustöötajaid perioodil 2017 - 2018.

  • Kohalike omavalitsuste juhtide arenguprogramm

Arenguprogrammis oli linnapeadel, vallavanematel, abilinnapeadel, abivallavanematel ja volikogude esimeestel võimalik omandada uusi teadmisi omavalitsuse elu korraldamise, teenuste kavandamise ja muudatuste juhtimise valdkonnas. Kahe koolitusprogrammi tulemusena koolitati kokku 52 omavalitsusjuhti.

  • Ühinemise konsultandid

Konsultantide meeskond nõustas omavalitsusi perioodil 2016 - 2018 ühinemistega seotud juriidiliste ja korralduslike küsimuste lahendamisel.

  • Ühinemise koordinaatorid

Avatud taotlusvooru raames oli suuremates ühinemist kavandatavates piirkondades võimalik kohapeale tööle võtta ühinemise koordinaator. Toetust said 14 projekti.

  • Omavalitsusüksuste ühinemisega seotud uuringud ja analüüsid

Toetati uuringuid ja analüüse, mis olid suunatud omavalitsusüksuste ühinemise järgsete arengute ettevalmistamisele. Toetust said 13 projekti.

 

Meetme info

  • Toetuse maht: 3 425 088 eurot (Euroopa Sotsiaalfond)
  • Sihtgrupp: maakondlikud arenduskeskused, omavalitsusliidud, kohalikud omavalitsused, vabaühendused
  • Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus
  • Lisainfo: Katrin Orgusaar, katrin.orgusaar@fin.ee, 611 3105

 

 

 

Viimati uuendatud: 1. juuni 2020