Maksud

Eestis on jätkusuutlik ja suhteliselt väheste eristustega maksusüsteem. Valitsuse eesmärgiks on maksude osalise ümbersuunamisega nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele.

Rahandusministeerium:

  • töötab välja otseste maksude, riikidevaheliste maksulepingute, riigilõivude ja kohalike maksude ning maksukorralduse poliitikat
  • töötab välja tollipoliitikat ning käibemaksu, aktsiiside ja muude kaudsete maksude alast poliitikat
  • valmistab ette seaduseelnõusid ja riikidevahelisi maksulepinguid
  • koordineerib maksu- ja tollipoliitika rakendamist.

 

Maksukorraldus

Maksude kehtestamise peamine eesmärk on riigi, linna või valla ülesannete täitmiseks vajaliku raha saamine. Maksu näol on alati tegemist rahalise kohustusega ning sellel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.

Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega kehtestatud riiklikest maksudest ning valla või linna volikogu määrusega kehtestatud kohalikest maksudest. Raamseaduseks maksude, aga ka mõningate riiklike tasude kehtestamisel ja kogumisel on maksukorralduse seadus. Järelevalve teostamisel maksuseadustest kinnipidamise üle arvestab maksuhaldur maksuseadustes sätestatud erinormidega.

Maksukorralduse seadus sätestab millised õigused ja kohustused on maksukohustuse suuruse kindlaksmääramisel ja maksude kokku kogumisel maksuhalduril ja maksukohustuslasel. Seadus annab maksuhaldurile ka üldise aluse koostööks teiste riikide maksuhalduritega.  Samuti on maksukorralduse seadusega reguleeritud vastutus maksuõigusrikkumiste eest.

Kohalikud maksud

Kohalikke makse eristab riiklikest see, et valla või linna volikogul on otsustusõigus nende kehtestamise üle oma territooriumil. Kohalikke makse kehtestatakse kohalike maksude seaduse alusel. 

Kohalikud maksud on: reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Kogu maksutulu laekub kohalikule omavalitsusele, kuid nende osatähtsus eelarves on võrreldes riiklike maksudega vähene. Loomapidamise, lõbustusmaksu ja mootorsõidukimaksu ei ole hetkel kehtestatud üheski kohalikus omavalitsuses. Linnade ja valdade põhilised tuluallikad on laekumised riiklikest maksudest (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondist.

Kohaliku maksu kehtestamise eesmärgiks ei pruugi olla alati eelarvesse rahaliste vahendite kogumine. Näiteks on reklaamimaksu kehtestatud linnapildi korrastamiseks. Andmed kohalike omavalitsuste eelarve kohta on leitavad järgnevalt leheküljelt. Linnade ja valdade maksumäärused on avaldatud maksu- ja tolliameti koduleheküljel.

Riigilõiv

Riigilõiv on tasu juriidilise toimingu tegemise või dokumendi väljaandmise eest. Seega eristab teda maksust vahetu vastutasu olemasolu. Toiming või dokument, mille eest lõivu võetakse on kirjeldatud eriseaduses. Lõivu võtmise vajaduse ja õiglase lõivumäära suuruse kujundab enamasti valdkonna eest vastutav ministeerium. Lõivu võtmise tingimused ning tasumise kord, samuti kõik riigilõivumäärad on sätestatud riigilõivuseaduses.

Riigilõivu suuruse kujundamisel lähtutakse toimingu tegemisega kaasnevatest orienteeruvatest kuludest. Erandjuhtudel on võimalik riigilõivumäära kujundada lähtuvalt toimingu eesmärgist ja taotleja huvidest. Mõlemal juhul peab riigilõivumäär olema kooskõlas maksejõulisuse põhimõttega ega tohi takistada isiku põhiõiguste teostamist.

Pangakontode numbrid riigilõivude tasumiseks leiate järgnevalt leheküljelt. Enamtasutud ja ekslikult tasutud summad tagastab riigilõivu võtja ehk asutus, kelle viitenumber on märgitud maksekorraldusele.

 

Tulumaks


Residendist füüsilised isikud maksavad Eestis tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise riigist. Maksustamisperiood on kalendriaasta. Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 2017. aastal 2160 eurot (180 eurot kuus). Alates 2018. aasta 1. jaanuarist arvatakse residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha maksuvaba tulu kuni 6000 eurot (500 eurot kuus).

Selleks, et maksumaksja palgalt või muult tulult tulumaksu kinnipidamisel võetaks maksuvaba tulu kalendriaasta jooksul kohe arvesse, tuleb väljamakse tegijale esitada (vabas vormis) kirjalik avaldus.

Lapsevanemal või lapse ülalpidajal on võimalik kasutada täiendavat maksuvaba tulu (1848 eurot) alates teisest lapsest, kui lapsel endal maksustatavat tulu ei ole või kui see on maksuvaba tulu summast väiksem.

Lisaks sellele kehtib täiendav maksuvaba tulu pensionile (2832 eurot) ning tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisele (768 eurot). Pensioni saaja ei pea pensionile ettenähtud täiendava maksuvaba tulu arvesse võtmiseks avaldust esitama. Tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise puhul tuleb täiendava maksuvaba tulu arvestamiseks esitada väljamakse tegijale kirjalik avaldus. Alates 2018. aasta 1. jaanuarist kaotatakse seoses üldise maksuvaba tulu suurendamisega 6000 euroni aastas täiendav maksuvaba tulu pensionidele ning tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisele.

Tulumaksuseaduse §-id 25–28 näevad lisaks maksuvabale tulule ette ka muid mahaarvamisi, millega on võimalik oma tulumaksukohustust vähendada. Tulumaksuseaduse §-des 25-27 nimetatud mahaarvamised kehtivad eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning heategevuslike kingituste ja annetuste suhtes. Neid kulusid võib maha arvata kuni 1200 eurot, kuid samas mitte rohkem kui 50% ulatuses sel maksustamisperioodil saadud Eestis maksustatavast tulust. Lisaks võib 15% ulatuses, kuid mitte enam kui 6000 eurot maha arvata täiendava kogumispensioni süsteemi (nn III samba) sissemaksed. Kui III samba sissemakseid on inimese eest tasunud ka tema tööandja, võib maksumaksja sissemaksed tulust maha arvata eelnimetatud piirmäärade tööandja poolt kasutamata ulatuses.

Füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) ettevõtlustulu arvestatakse kassapõhiselt – saadud tulu ja tehtud kulud võetakse arvesse tulu saamise või kulu tegemise aastal. Ettevõtlustulust saab ettevõtlusega seotud kulusid maha arvata vaid äriregistris või lepinguriigi registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja. Lisaks dokumendiga tõendatud kuludele võib FIE, kes on saanud tulu omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste või oma kinnisasjalt saadud metsamaterjali müügist, sellest tulust täiendavalt maha arvata 2877 eurot.

Suuremateks investeeringuteks saab FIE vahendeid koguda nn erikontole, millele kantud tulu maksustatakse alles siis, kui raha erikontolt välja võetakse. Ettevõtluse tulude ja kulude vahe maksustatakse nii tulu- kui ka sotsiaalmaksuga.

Füüsilise isiku tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta. Tuludeklaratsioon tuleb esitada 31. märtsiks. Tuludeklaratsiooni ei ole vaja esitada, kui maksumaksja tulult on aasta jooksul tulumaks korrektselt kinni peetud ja maksumaksja ei soovi teha tulust mahaarvamisi. Kui tuludeklaratsiooni alusel selgub tulumaksu juurdemaksmise vajadus, tuleb juurdemakse teha sama aasta 1. juuliks. Hilisem tähtaeg on ette nähtud maksumaksjale, kes deklareeris ettevõtlustulu või sai kasu vara võõrandamisest – sel juhul tuleb juurdemakse teha 1. oktoobriks. Enammakstud tulumaksu tagastab Maksu- ja tolliamet hiljemalt samadeks kuupäevadeks.

Residendist äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel (nagu enamikus teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kuni kasumit ei jaotata, maksukohustust niisiis ei teki. Kui dividendi saab teine Eesti äriühing, kellele kuulub vähemalt 10% dividendi maksva äriühingu aktsiatest või osadest, ei tule tal tütarettevõttelt saadud dividendi omakorda välja makstes enam tulumaksu tasuda.

Residendist äriühing maksab tulumaksu ka aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (edaspidi osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.

Lisaks maksustatakse ka kaudne kasumi jaotamine kingituste ja annetuste ning ettevõtlusega mitteseotud kulude kujul. Maksustatava kasumi suurust võivad mõjutada ka omavahel seotud ettevõtjate vahelistes tehingutes kasutatavad siirdehinnad.

Mittetulundusühingud ja sihtasutused maksavad tulumaksu üldjuhul vaid siis, kui teevad oma põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulusid.

Töötajate erisoodustustelt maksab maksud tööandjast juriidiline isik (või füüsilisest isikust tööandja, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident või Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus). Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale või teenistujale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liikmeks olekuga või võlaõigusliku suhtega teenuse osutamiseks. Kuna sisuliselt on tegemist töötaja palgatuluga, tasutakse erisoodustustelt lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksu.

Maksustamisperiood on juriidilistel isikutel kalendrikuu. Tulumaks tuleb deklareerida ja tasuda järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Tulumaksu määr on nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute jaoks 20%. Juriidiliste isikute väljamaksetelt (dividendid, kingitused ja annetused, ettevõtlusega või põhikirjalise tegevusega mitteseotud kulud) tasumisele kuuluva maksusumma arvutamisel jagatakse väljamakse summa enne maksumääraga korrutamist koefitsiendiga 0,8. Sellisel viisil netosummalt arvutatud tulumaksusumma võrdub 20%-ga brutotulust. Sama metoodikat kasutatakse erisoodustuste tulumaksu arvutamisel.

Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuvat püsivat tegevuskohta maksustatakse samadel alustel nagu Eesti äriühingut st alles püsivale tegevuskohale omistatud kasumi jaotamisel. Ülejäänud mitteresidentide Eestist saadud tulu maksustatakse tulumaksuseaduse §-de 29–31 kohaselt ja erinevalt Eesti residentidest on mitteresidentide maksustatava tulu liikide loetelu seaduses lõplik. Mitteresidendi Eestis saadud tulu, mida tulumaksuseadus ei nimeta, Eestis ei maksustata.

Lisaks tulumaksuseadusele reguleerivad mitteresidentide Eestist saadud tulu ja ka Eesti residentide välismaal saadud tulu maksustamist riikidevahelised maksulepingud. Alus tulu maksustamiseks peab olema tulumaksuseaduses, kuid maksuleping võib ette näha seadusest sätestatust maksumaksja jaoks soodsama olukorra kas madalama tulumaksumäära või maksuvabastuse näol.

 

Käibemaks


Käibemaksu standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra.

Käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena (edaspidi: maksukohustuslane). Maksukohustuslane võib olla füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnaasutus. 

Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ja jahutusenergia. Teenus on ettevõtluse korras osutatav hüve või võõrandatav õigus, mis ei ole kaup. Ka väärtpaberi võõrandamist käsitatakse teenusena. Samuti teenus on tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Eestis maksustatakse kaupu ja teenuseid, mille käibe tekkimise koht on Eesti.

Käibeks loetakse kauba võõrandamist ja teenuse osutamist ettevõtluse käigus ning omatarvet.

Käibemaksuseaduses tähendab kauba eksport kauba väljavedu EList ning kauba import kauba sissevedu ELi. Maksustatakse kauba importi. Kauba eksporti maksustatakse 0% määraga.

Liikmesriikidevahelise kaubanduse puhul on tegemist kauba ühendusesisese käibe ja kauba ühendusesisese soetamisega. Kauba ühendusesisest käivet, mis on kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele koos selle toimetamisega teise liikmesriiki, maksustatakse 0% määraga. Sellise tehingu puhul on oluline, et kaup toimetataks füüsiliselt teise liikmesriiki ning kauba ostja peab olema teise liikmesriigi maksukohustuslane. Kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega kauba ostja liikmesriiki. Kuigi käive toimub liikmesriigis, kust kaup lähetati, tekib maksukohustus kauba soetajal selles liikmesriigis kuhu kaup toimetatakse (pöördmaksustamine).

Arvetele esitatavad nõuded on ühtlustatud kogu ELi ulatuses. Maksukohustuslase asemel võib arve väljastada ka kauba soetaja või teenuse saaja (self-billing) või teine isik, kes tegutseb maksukohustuslase nimel. Füüsilistele isikutele tuleb arved väljastada üksnes siis, kui tegemist on kaugmüügiga, uue transpordivahendi müügiga või kauba müügiga ühendusevälise riigi füüsilisele isikule oma pagasis väljaviimiseks ühendusevälisesse riiki.

Maksukohustuslane peab lisama kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksu-summa, tasuma käibemaksu, säilitama tehingutega seotud dokumente ja pidama arvestust ning peab esitama nõutele vastavaid arveid. Maksukohustuslasel on õigus maha arvata sisendkäibemaksu. See tähendab, et maksukohustuslane arvestab maha kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutud käibemaksu ning tegelik käibemaksu maksmise kohustus tekib ainult maksukohustuslase poolt lisatud väärtuse ulatuses.

Piiratud maksukohustuslane võib olla isik, kes ei ole registreeritud maksukohustuslane ega füüsiline isik, näiteks riigiasutused ja mittetulundusühingud.

Piiratud maksukohustuslane maksab reeglina käibemaksu üksnes ühendusesiseselt kauba soetamiselt ning teatud teenuste saamiselt, kuid ta ei lisa enda poolt võõrandatavatele kaupadele või osutatavatele teenustele käibemaksu ega oma õigust sisendkäibemaksu mahaarva-miseks. Peale piiratud maksukohustuslasena registreerimist saab isik soetada kaupu teisest liikmesriigist ilma käibemaksuta ning maksab käibemaksu vastavalt Eestis kehtivale käibemaksumäärale. Kohustus registreerida maksukohustuslasena on, kui maksustatav käive ületab piirmäära 16 000 €. Piiratud maksukohustuslase puhul on piirmääraks 10 000 € kaupade soetamisel, teenuste saamisel piirmäär puudub.

Ettevõtlusega tegeleval välisriigi isikul, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, piirmäär puudub. Välisriigi isikul on võimalus vabaneda enda registreerimisest Eestis maksukohustuslaseks, kui ta võõrandab kauba või osutab teenuse Eesti maksukohustuslasele ning Eesti maksukohustuslane tasub käibemaksu – pöördmaksustamine.

Maksustamisperiood on kalendrikuu ning käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

 

Maamaks


Maamaks on riiklik maks, mis laekub täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1-2,5 protsenti maa maksustamishinnast. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Selle võib kehtestada diferentseeritult maa hinnatsoonide lõikes ja katastriüksuse sihtotstarvete liikide lõikes.

Maa maksustamishind määratakse maa korralise hindamise teel, kasutades masshindamist ning võttes aluseks turuinformatsiooni. Maa hindamise objektiks on maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta.

Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja.

Maamaksu arvutab ja maksuteate saadab maksu- ja tolliamet. Arvutamiseks vajalikud andmed annab kohalik omavalitsus.

Maamaksu tasumise tähtpäevad on 31. märts ja 1. oktoober. Kuni 64 eurone maamaks tuleb tasuda 31. märtsiks tervenisti. Üle 64 eurosest maamaksust tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa tasutakse teiseks tähtpäevaks.

Maamaksu soodustusi on kaks:

  • maksumaksja isikust tulenev soodustus (näiteks pensionärid);
  • maa sihtotstarbest või maa kasutamisele seatud piirangutest tulenev soodustus (näiteks maksumaksja elukohana kasutatav elamumaa; haritav maa ja looduslik rohumaa; samuti kitsendatud majandustegevusega maa. Alates 2013. aastast on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik või teatud juhtudel maa kasutaja ühelt hoonestatud elamumaa või maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuselt. Maksuvabastus kehtib linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning tiheasustusega alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui maaüksusel asuvas hoones on inimese rahvastikuregistri järgne püsiv elukoht.
 

Raskeveokimaks


Raskeveokimaksuga maksustatakse liiklusregistris registreeritud, veoste vedamiseks ette nähtud 12- tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto ning veoautost ja ühest või enamast haagisest koosneva 12- tonnise või suurema registri või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Maksust on vabastatud kaitseväe, kaitseliidu, piirivalve, politseiasutuste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje ja päästeasutuste raskeveokid.

Maksumäär sõltub sellest, kui suurt mõju raskeveok teele avaldab. Raskeveokimaksu määrad on ära toodud seaduse lisas. Veoauto maksustamise aluseks on registrimass, telgede arv ja veotelje vedrustuse tüüp. Kui liiklusregistris puudub kanne veoauto registrimassi kohta, võetakse maksustamisel aluseks sõiduki täismass. Autorong maksustatakse autorongi registri- või täismassi, autorongi telgede arvu ja veoauto vedava telje vedrustuse tüübi järgi. Autorongi registri- või täismass saadakse veoauto omanikult või kasutajalt autoregistrikeskusele antud ning registrisse kantud suurima lubatud haagise ja veoauto masside summana. Kuna autorongi koosseisus on võimalik kasutada ka mitut haagist, siis maksumäära leidmiseks tuleb veoauto ja üheaegselt kasutatavate haagiste massid ja telgede arvud liita.

Maksu maksavad raskeveokit omavad Eestis ajutiselt või alaliselt elavad füüsilised isikud, siin registreeritud juriidilised isikud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused. Kui raskeveokit kasutatakse kasutuslepingu (näiteks liisinguleping, üürileping) või omandireservatsiooniga müügilepingu (omand läheb ostjale üle müügihinna täielikul tasumisel) alusel, maksab maksu selle kasutaja ning juhul, kui tema andmed on kantud liiklusregistrisse. Registris peavad sel juhul olema füüsilisest isikust kasutaja ees- ja perenimi, isikukood ja elukoha aadress ning juriidilisest isikust kasutaja puhul nimi, registrikood ja aadress. Kande puudumisel liiklusregistris maksab maksu raskeveoki omanik.

Maksustamisperiood on kvartal ning maks tasutakse hiljemalt maksustamisperioodi esimese kuu 15. kuupäevaks. Kui veoauto registreeritakse esmakordselt liiklusregistris või kui autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste suurim mass kantakse liiklusregistrisse maksustamisperioodi jooksul, siis tasutakse maks 15 kalendripäeva jooksul pärast vastavate kannete tegemist. Maksustamisperioodi kestel maksukohustuse tekkimisel tasutakse raskeveokimaksu proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvule, mis on jäänud liiklusregistris kannete tegemisest maksustamisperioodi lõpuni.

Raskeveoki võõrandamisel või kasutusõiguse üleminekul maksustamisperioodi kestel maksustamisperioodi eest tasutud raskeveokimaksu ei tagastata. Omaniku või kasutaja vahetuse vormistamisel liiklusregistri andmetes on sõiduki soetanud või kasutusse saanud isik kohustatud tasuma maksu soetamisele järgnevast kvartalist alates.

Tasumisele kuuluva maksu suuruse arvestab veoauto omanik või kasutaja ise, tasudes selle Maksu- ja tolliameti pangakontole, eraldi maksuteadet selle kohta ei väljastata. Amet saab iga maksustamisperioodi esimese kuu 10. kuupäevaks autoregistrikeskuselt andmed eelmisel maksustamisperioodil liiklusregistri andmetes toimunud muudatustest. Raskeveoki omanik või kasutaja tasub maksu korraga terve maksustamisperioodi eest kvartali esimese kuu 15. kuupäevaks. Maksu tasumine ei toimu tagantjärele, vaid sama kvartali alguses.

Maksustamise aluseks on liiklusregistri andmed ning juhul, kui haagise lubatud suurim mass liiklusregistri andmetel on suurem tegelikult kasutatavate haagiste massist, on lubatud muuta liiklusregistris olevaid andmeid haagiste suurima massi osas. Selleks peab maksumaksja teavitama autoregistrikeskust, et viimane liiklusregistris olevates andmetes vastavad muudatused sisse viiks.

Maksustamisperioodil andmete muutumise korral arvutatakse antud maksustamisperioodil tasumisele kuuluv maks nendest tuleneva suurima maksumäära järgi. Juurdemaksmisele kuuluv summa arvutatakse proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvule, mis on jäänud liiklusregistris kannete tegemisest maksustamisperioodi lõpuni ning summa tasutakse 15 kalendripäeva jooksul.

Liiklusregistris peavad iga raskeveoki kohta olema andmed:

  • veoauto registri- või täismass;
  • telgede arv;
  • veotelje vedrustuse tüüp (kas õhkvedrustus või mitte);
  • sihtotstarbelise veoauto puhul kirje, kas sõiduk on ette nähtud veose veoks;
  • autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arv ja nende suurim mass.

NÄIDE 1

Osaühing X ostab 10.juulil välismaalt kahe teljega veoauto, mille registrimass on 14 tonni, veoteljel on õhkvedrustus. Osaühing X tasub vastavalt seaduse lisas olevale maksumäärade tabelile 14,46 eurot (2/3 21,70 eurost), kuna kvartali lõpuni jääb kaks tervet kalendrikuud. Maksusumma tasutakse Maksu- ja tolliameti pangakontole 15 kalendripäeva jooksul pärast uue auto liiklusregistris registreerimist. Järgnevate kvartalite eest edaspidi tasumisele kuuluv maksusumma on 21,70 krooni.

NÄIDE 2

Osaühing X müüb veoauto 20. novembril veoauto edasi OÜ-le Y (auto jääb Eesti registrisse, liiklusregistris vormistatakse vaid omanikuvahetus). Osaühing X selle kvartali eest tasutud raskeveokimaksu tagasi ei saa, uus omanik Y hakkab maksu tasuma alates järgnevast kvartalist.

 

Hasartmängumaks


Hasartmängumaksuga maksustatakse:

  • õnnemängu korraldamiseks kasutatavat mängulauda ja mänguautomaati ning osavusmängu korraldamiseks kasutatavat mänguautomaati;
  • loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa;
  • kaubandusliku loterii korraldamisel võidufondi, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot;
  • toto korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;
  • õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;
  • õnnemänguturniiri korraldamisel osalustasude summa.

Hasartmängumaksu maksab hasartmängukorraldaja.

Hasartmängumaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.

Kaubandusliku loterii korraldamisel on maksustamisperiood kaubandusliku loterii korraldamise periood, mis algab mängureeglites märgitud panuste tegemise esimesel päeval ja lõpeb mängureeglites märgitud võitude väljaandmise viimasel päeval.

Õnnemänguturniiri korraldamisel on maksustamisperiood ühe õnnemänguturniiri korraldamise periood, mis algab õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise esimesel päeval ja lõpeb õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise lõpetamise päeval.

Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse ning see jaotakse:

  • Eesti Kultuurkapitalile – 46% hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest 63% eraldatakse kultuuriehitistele;
  • Hasartmängumaksu Nõukogule – 37,4% hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Sellest eraldatakse 31,8% teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektide toetamiseks, 22% olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks, 10% teiste spordiprojektide toetamiseks, 31,7% hasartmängusõltuvusega ning pere, meditsiini ja hoolekandega ning vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks, 4% kultuuriprojektide toetamiseks ning 0,5% Hasartmängumaksu Nõukogu teenindamisega seotud kuludeks;
  • Siseministeeriumile regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditeks – 12,7% hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest. Rahaga toetatakse regionaalseid investeeringuid laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimeste jaoks hoolekande-, õppimis-, sportimis- ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks. Vahenditest eraldatakse 99,5% toetuste andmiseks ning 0,5% programmi halduskuludeks ja siseministeeriumi juurde moodustatud alalise regionaalsete investeeringutoetuste andmise komisjon teenindamisega seotud kuludeks.
  • Eesti Punasele Ristile – 3,9% hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest.
 

Sotsiaalmaks


Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks, sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks. Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Neil juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu.

Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised; maksustamisperioodiks on kalendriaasta, mille kestel tuleb sooritada kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu makstakse ka töötuskindlustushüvitistelt. Teatud isikute (näiteks ajateenijad, töötutoetuse või lapsehooldustasu saajad) eest maksab sotsiaalmaksu riik.

Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2017. aastal on 430 eurot. Kui inimene töötab mitme tööandja juures, on sotsiaalmaksu miinimumkohustus tööandjal, kelle juures toimub maksuvaba tulu arvestamine töötasult tulumaksu kinnipidamisel.

Valitsuse määrused

  • Töölähetuse kulude hüvitiste maksmine ja välislähetuse päevaraha alammäär
  • Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr
  • Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord

Rahandusministri määrused

  • Erisoodustuse hinna määramise kord
  • Asutuse teenistujate, kelle koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on riigisaladus, tulumaksu, sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse arvestamise kord
  • Sotsiaalmaksu arvestamise ning sotsiaalmaksu andmete Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Haigekassale väljastamise kord
  • Sotsiaalmaksu maksmine erijuhtudel
  • Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad
  • Residendist füüsilise isiku tulu deklareerimine
  • Kohustusliku pensionifondi osakute kord
 

Tollimaks


Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 28 keelab impordi- ja eksporditollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel ning näeb ette ühise tollitariifistiku vastuvõtmise suhetes kolmandate riikidega, luues seega aluse tolliliidu moodustamiseks liikmesriikide vahel. Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja kolmandate riikide suhtes kehtestatakse ühtsed tollimaksumäärad.

Vabakaubanduspiirkonnas kaotatakse samuti liikmesriikidevahelised tollimaksud, kuid kuna kolmandate riikide suhtes võib iga riik fikseerida oma individuaalsed piirangud, siis säilivad nende kaupade sisetollid, mis on toodetud väljaspool vabakaubanduspiirkonda. Euroopa Vabakaubanduspiirkond (EFTA, European Free Trade Association) Island, Norra, Šveits, Liechtenstein.

Tollimaksu liigid:

  • väärtuseline (ad valorem) tollimaksumäär, mis on protsentuaalne määr kauba tolliväärtusest;
  • spetsiifiline tollimaksumäär, mis on määr kaubaühiku (näiteks kaalu, mahu, sisalduse jms) kohta kindlaksmääratud summana.

Liikmesriigid, sh Eesti, kasutavad liitu importimise ja liidust eksportimisega seotud tollimaksude ja muude meetmete kohaldamiseks ühenduse integreeritud tollitariifistikku TARIC. See põhineb kombineeritud nomenklatuuril (CN) ja hõlmab lisaks CN-s sisalduvatele kolmanda riigi tollimaksumääradele ka maksupeatamisi, tariifisoodustusi, muid põllumajandusalaste, kaubandusalaste või muude õigusaktidega kehtestatud meetmeid.

TARIC-ust vaadates selgub, kas importija või eksportija:

  • peab maksma ühises tollitariifistikus kehtestatud tavalist tollimaksu;
  • võib maksta soodustollimaksu (sooduslepingute alusel);
  • peab lisaks tavalisele tollimaksule maksma lisatollimaksu;
  • võib saada ekspordil toetusi;
  • võib oma kauba piiranguteta importida ühendusse või ühendusest sihtriiki eksportida;
  • ei tohi üldse kaupa sisse tuua või välja viia, sest kauba import või eksport on keelatud (embargo) või võib seda tuua vaid teatud tingimuste täitmisel.

Kauba impordil Eestisse juhinduvad deklarandid ja tolliametnikud Eesti tollitariifistikust (ETT). See sisaldab lisaks TARIC meetmetele ka riiklikke meetmeid, sh impordil rakenduvaid aktsiise (alkohol, tubakas, kütus) ja käibemaksu.

Tollimakse ei pea maksma, kui maksuvabastuse saamiseks õigusaktides ette nähtud tingimused on täidetud ja maksuvabastust taotletakse tollideklaratsioonil, kus kaup deklareeritakse vabaks ringluseks.

 

Viimati uuendatud: 21. September 2017