Maksud

Eestis on jätkusuutlik ja suhteliselt väheste eristustega maksusüsteem. Valitsuse eesmärgiks on maksude osalise ümbersuunamisega nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele.

Rahandusministeerium:

  • töötab välja otseste maksude, riikidevaheliste maksulepingute, riigilõivude ja kohalike maksude ning maksukorralduse poliitikat
  • töötab välja tollipoliitikat ning käibemaksu, aktsiiside ja muude kaudsete maksude alast poliitikat
  • valmistab ette seaduseelnõusid ja riikidevahelisi maksulepinguid
  • koordineerib maksu- ja tollipoliitika rakendamist.

 

Maksukorraldus

Maksude kehtestamise peamine eesmärk on riigi, linna või valla ülesannete täitmiseks vajaliku raha saamine. Maksu näol on alati tegemist rahalise kohustusega ning sellel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.

Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega kehtestatud riiklikest maksudest ning valla või linna volikogu määrusega kehtestatud kohalikest maksudest. Raamseaduseks maksude, aga ka mõningate riiklike tasude kehtestamisel ja kogumisel on maksukorralduse seadus. Järelevalve teostamisel maksuseadustest kinnipidamise üle arvestab maksuhaldur maksuseadustes sätestatud erinormidega.

Maksukorralduse seadus sätestab millised õigused ja kohustused on maksukohustuse suuruse kindlaksmääramisel ja maksude kokku kogumisel maksuhalduril ja maksukohustuslasel. Seadus annab maksuhaldurile ka üldise aluse koostööks teiste riikide maksuhalduritega.  Samuti on maksukorralduse seadusega reguleeritud vastutus maksuõigusrikkumiste eest.

Kohalikud maksud

Kohalikke makse eristab riiklikest see, et valla või linna volikogul on otsustusõigus nende kehtestamise üle oma territooriumil. Kohalikke makse kehtestatakse kohalike maksude seaduse alusel. 

Kohalikud maksud on: reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Kogu maksutulu laekub kohalikule omavalitsusele, kuid nende osatähtsus eelarves on võrreldes riiklike maksudega vähene. Loomapidamise, lõbustusmaksu ja mootorsõidukimaksu ei ole hetkel kehtestatud üheski kohalikus omavalitsuses. Linnade ja valdade põhilised tuluallikad on laekumised riiklikest maksudest (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondist.

Kohaliku maksu kehtestamise eesmärgiks ei pruugi olla alati eelarvesse rahaliste vahendite kogumine. Näiteks on reklaamimaksu kehtestatud linnapildi korrastamiseks. Andmed kohalike omavalitsuste eelarve kohta on leitavad järgnevalt leheküljelt. Linnade ja valdade maksumäärused on avaldatud maksu- ja tolliameti koduleheküljel.

Riigilõiv

Riigilõiv on tasu juriidilise toimingu tegemise või dokumendi väljaandmise eest. Seega eristab teda maksust vahetu vastutasu olemasolu. Toiming või dokument, mille eest lõivu võetakse on kirjeldatud eriseaduses. Lõivu võtmise vajaduse ja õiglase lõivumäära suuruse kujundab enamasti valdkonna eest vastutav ministeerium. Lõivu võtmise tingimused ning tasumise kord, samuti kõik riigilõivumäärad on sätestatud riigilõivuseaduses.

Riigilõivu suuruse kujundamisel lähtutakse toimingu tegemisega kaasnevatest orienteeruvatest kuludest. Erandjuhtudel on võimalik riigilõivumäära kujundada lähtuvalt toimingu eesmärgist ja taotleja huvidest. Mõlemal juhul peab riigilõivumäär olema kooskõlas maksejõulisuse põhimõttega ega tohi takistada isiku põhiõiguste teostamist.

Pangakontode numbrid riigilõivude tasumiseks leiate järgnevalt leheküljelt. Enamtasutud ja ekslikult tasutud summad tagastab riigilõivu võtja ehk asutus, kelle viitenumber on märgitud maksekorraldusele.

 

Tulumaks


Residendist füüsilised isikud maksavad Eestis tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise riigist. Maksustamisperiood on kalendriaasta. Tulu võetakse arvesse aastal kui see saadi, arvestus on nn kassapõhine.  2019. aastal arvatakse residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha maksuvaba tulu kuni 6000 eurot (500 eurot kuus). Kui isiku aastatulu on kuni 14 400 eurot, saab maksuvabastust kasutada täies ulatuses. Kui aastatulu jääb vahemikku 14 400 kuni 25 200 eurot, väheneb mahaarvatav maksuvaba tulu  vastavalt järgmisele valemile: 6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400). Kui residendist füüsilise isiku aastatulu on üle 25 200 euro, on maksuvaba tulu 0 eurot. Selleks, et maksumaksja palgalt või muult tulult tulumaksu kinnipidamisel võetaks maksuvaba tulu kalendriaasta jooksul kohe arvesse, tuleb väljamakse tegijale esitada (vabas vormis) kirjalik avaldus.

Lapsevanemal või lapse ülalpidajal on võimalik kasutada täiendavat maksuvaba tulu (1848 eurot) alates teisest lapsest, kui lapsel endal maksustatavat tulu ei ole või kui see on maksuvaba tulu summast väiksem.

Lisaks sellele on residendist füüsilisel isikul õigus teatud tingimustel maha arvata täiendav maksuvaba tulu 2160 eurot abikaasa eest.

Tulumaksuseaduse §-id 25–28 näevad lisaks maksuvabale tulule ette ka muid mahaarvamisi, millega on võimalik oma tulumaksukohustust vähendada. Tulumaksuseaduse §-des 25-27 nimetatud mahaarvamised kehtivad eluasemelaenu intresside, koolituskulude ning heategevuslike kingituste ja annetuste suhtes. Neid kulusid võib maha arvata kuni 1200 eurot, kuid samas mitte rohkem kui 50% ulatuses sel maksustamisperioodil Eestis maksustatavast tulust. Lisaks võib 15% ulatuses, kuid mitte enam kui 6000 eurot maha arvata täiendava kogumispensioni süsteemi (nn III samba) sissemaksed. Kui III samba sissemakseid on inimese eest tasunud ka tema tööandja, võib maksumaksja sissemaksed tulust maha arvata eelnimetatud piirmäärade tööandja poolt kasutamata ulatuses.

Füüsiline isik esitab  tuludeklaratsiooni  maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Tuludeklaratsiooni ei ole vaja esitada, kui maksumaksja tulult on aasta jooksul tulumaks korrektselt kinni peetud ja maksumaksja ei soovi teha tulust mahaarvamisi. Kui tuludeklaratsiooni alusel selgub tulumaksu juurdemaksmise vajadus, tuleb juurdemakse teha sama aasta 1. juuliks. Hilisem tähtaeg on ette nähtud maksumaksjale, kes deklareeris ettevõtlustulu või sai kasu vara võõrandamisest – sel juhul tuleb juurdemakse teha 1. oktoobriks. Enammakstud tulumaksu tagastab Maksu- ja Tolliamet hiljemalt samadeks kuupäevadeks.

Alates jaanuarist 2019 on eraisikul võimalus avada LHV Pangas ettevõtluskonto ning täita oma maksukohustus ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel. Ettevõtluskonto on mõeldud ühe eraisiku poolt teisele eraisikule osutatud teenuse või kauba müügist saadud tasult maksukohustuse lihtsustatud täitmiseks. Ettevõtluskonto on kasulik inimesele, kes osutab teistele eraisikutele teenuseid tegevusaladel, millega ei kaasne otseselt kulusid, või kes müüb eraisikutele ja juriidilistele isikutele kaupu, mis on omavalmistatud või väikese materjali- või soetuskuluga. Kuna ettevõtlustulu maksustatakse kogu ettevõtluskontole laekunud summa ulatuses, mitte teenuse osutamisest või kaupade müügist saadud kasu, siis ei ole võimalik kulusid maha arvata. Seetõttu on tegevusaladel, millega kaasnevad otsesed või suured kulud, kasulikum tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu kaudu. Näiteks kauba müügil või vahendamisel on oluline kauba soetuskulud tulust maha arvata.

Ettevõtluskonto avanud inimesel ei ole kohustust end ettevõtjana registreerida ega tulude ja kulude arvestust pidada. Ettevõtluskonto omanik ei või olla käibemaksukohustuslane ega tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) samal või sarnasel tegevusalal. Ettevõtlustulu maksumäär on 20% ettevõtluskontole laekunud summast, kui summa ei ületa 25 000 eurot kalendriaastas ning 40% ettevõtluskontole laekunud 25 000 eurot ületavast summast kalendriaastas. Kui ettevõtluskontole laekunud tasu ületab 40 000 eurot kalendriaastas, siis on füüsilisel isikul kohustus end äriregistris ettevõtjana (FIE, OÜ) ning Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena registreerida, st valida tegutsemiseks muu ettevõtlusvorm.

Residendist äriühingud maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel (nagu enamikus teistes riikides), vaid alles kasumi jaotamisel dividendidena või muus vormis. Kui dividendi saab teine Eesti äriühing, kellele kuulub vähemalt 10% dividendi maksva äriühingu aktsiatest või osadest, ei tule tal tütarettevõttelt saadud dividendi omakorda välja makstes enam tulumaksu tasuda.
Residendist äriühing maksab tulumaksu ka aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete (edaspidi osalus) tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete ning makstud likvideerimisjaotiste summa osalt, mis ületab äriühingu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid.
Lisaks maksustatakse ka kaudne kasumi jaotamine kingituste ja annetuste ning ettevõtlusega mitteseotud kulude ja väljamaksete kujul. Maksustatava kasumi suurust võivad mõjutada ka omavahel seotud ettevõtjate vahelistes tehingutes kasutatavad siirdehinnad.

Mittetulundusühingud ja sihtasutused maksavad tulumaksu üldjuhul vaid siis, kui teevad oma põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulusid.


Töötajatele tehtud  erisoodustustelt maksab maksud tööandja, st  juriidiline isik või füüsilisest isikust tööandja, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident või Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus. Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale või teenistujale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liikmeks olekuga või võlaõigusliku suhtega teenuse osutamiseks. Kuna sisuliselt on tegemist töötaja palgatuluga, tasutakse erisoodustustelt lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksu.

Maksustamisperiood on juriidilistel isikutel kalendrikuu. Tulumaks tuleb deklareerida ja tasuda järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

 

Tulumaksu määr on nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute jaoks 20%. Juriidiliste isikute väljamaksetelt (dividendid, kingitused ja annetused, ettevõtlusega või põhikirjalise tegevusega mitteseotud kulud) tasumisele kuuluva maksusumma arvutamisel jagatakse väljamakse summa enne maksumääraga korrutamist koefitsiendiga 0,8. Sellisel viisil netosummalt arvutatud tulumaksusumma võrdub 20%-ga brutotulust. Sama metoodikat kasutatakse erisoodustuste tulumaksu arvutamisel.

Alates 1. jaanuarist 2019 kohaldub regulaarselt makstavatele dividendidele ja muudele kasumieraldistele madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast. Seega saab residendist äriühing dividendide tulumaksuga maksustamisel kohaldada madalamat maksumäära 14/86 ja tavamäära 20/80. Madalama 14% määraga maksustatakse kalendriaastas jaotatud kasum, mis on eelmise kolme kalendriaasta keskmisest jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu, väiksem või sellega võrdne. Füüsilisele isikule makstud dividendilt, mis on maksustatud 14% määraga, tuleb kinni pidada 7% tulumaksu.

Aastatel 2019 ja 2020 on üleminekuperiood ning 14% määra saab rakendada järgmiselt:
1. 2019. aastal ühele kolmandikule 2018. aastal jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu;
2. 2020. aastal ühele kolmandikule 2018. ja 2019. aastal jaotatud kasumist, millelt residendist äriühing on maksnud tulumaksu.

Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuvat püsivat tegevuskohta maksustatakse samadel alustel nagu Eesti äriühingut, st alles püsivale tegevuskohale omistatud kasumi jaotamisel. Ülejäänud mitteresidentide Eestist saadud tulu maksustatakse tulumaksuseaduse §-de 29–31 kohaselt ja erinevalt Eesti residentidest on mitteresidentide maksustatava tulu liikide loetelu seaduses lõplik. Mitteresidendi Eestis saadud tulu, mida tulumaksuseadus ei nimeta, Eestis ei maksustata.

Lisaks tulumaksuseadusele reguleerivad mitteresidentide Eestist saadud tulu ja ka Eesti residentide välismaal saadud tulu maksustamist riikidevahelised maksulepingud. Alus tulu maksustamiseks peab olema tulumaksuseaduses, kuid maksuleping võib ette näha seadusest sätestatust maksumaksja jaoks soodsama olukorra kas madalama tulumaksumäära või maksuvabastuse näol.

1. jaanuaril 2019 jõustusid uued kuritarvituste vastased sätted, mis on üle võetud EL kuritarvituste vastasest direktiivist (ATAD). Üldine kuritarvituste vastane säte rakendub nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele. Erisätted rakenduvad ainult juriidilistele isikutele.

Üldise kuritarvituste vastase sätte kohaselt ei võeta tulumaksuga maksustamisel arvesse tehinguid või tehingute ahelat, mille üks põhieesmärkidest on saada maksueelis, ning mis ei ole kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid arvesse võttes tegelik. Tehingut või tehingute ahelat ei peeta tegelikuks, kui need ei ole loodud reaalsetel ärilistel põhjustel, mis kajastavad tegelikku majanduslikku sisu.

Tulumaksuga maksustatakse summa, mille residendist äriühing või mitteresidendist äriühingu püsiv tegevuskoht oleks tuluna saanud, või summa, mille residendist äriühing oleks kuluna kandmata jätnud, kui oleks puudunud ülal nimetatud tunnustele vastav tehing või tehingute ahel.

Alates 2019. aastast maksustatakse tulumaksuga ülejääv laenukasutuse kulu, kui on täidetud kõik allolevad tingimused:
1) ülejääv laenukasutuse kulu ületab 3 000 000 eurot;
2) ülejääv laenukasutuse kulu ületab 30% äriühingu majandusaasta intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDA);
3) ülejääva laenukasutuse kulu maksustatav osa (osa, mis ületab kahes eelnevas punktis nimetatud piirmäärasid) ületab äriühingu kahjumit.

Ülejääv laenukasutuse kulu on summa, mille võrra äriühingu intressikulu ületab intressitulu.

Ülejäävalt laenukasutuse kulult ei pea maksma tulumaksu:
1) finantsettevõtjad;
2) äriühing, kes ei ole finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni osa ning kellel ei ole sidusettevõtjat ega püsivat tegevuskohta.

Lisaks ei maksustata ülejäävat laenukasutuse kulu tulumaksuga, kui laenu kasutatakse pikaajaliste avaliku sektori taristuprojektide rahastamiseks, mille puhul nii projekti teostaja, laenukasutuse kulu, vara kui ka tulu asukoht on Euroopa Liidus.

Kui äriühing on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni osa, saab ta valida kahe kontserni erandi vahel.
Maksustatud ülejäävat laenukasutuse kulu saab n-ö edasi kanda. See tähendab, et kui järgmistel maksustamisperioodidel ei ületa ülejääv laenukasutuse kulu 30% EBITDAst, on residendist äriühingul õigus teha tulumaksu ümberarvutus eelnevatel maksustamisperioodidel ülejäävalt laenukasutuse kulult tasutud tulumaksu osas kuni 30% EBITDAst.

Ülejääva laenukasutuse tulu puhul on maksustamisperiood majandusaasta. Maksumaksja on kohustatud Maksu- ja Tolliametile deklareerima majandusaastal tekkinud maksustatava ülejääva laenukasutuse kulu ning maksma sellelt tulumaksu hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Alates 2019. aastast maksustatakse Eestis tulumaksuga välismaise kontrollitava äriühingu kasumit, kui see on saadud näilikest tehingutest, mille loomise peamine eesmärk oli saada maksueelis. Eestis võib maksustada välismaise kontrollitava äriühingu tulu osas, mis saadi niisuguselt varalt ja selliste riskide tulemusel, mis on seotud Eesti äriühingu võtmetöötajatega, kes on kontrollitava äriühingu tulu loomisel määrava tähtsusega.

Välismaise kontrollitava äriühingu kasumit Eestis ei maksustata residendist äriühingu kasumi osana,  kui kontrollitava äriühingu eelmise majandusaasta kasum ei ületa 750 000 eurot ja kelle muud äritulud, kasum tütarettevõtjatelt, sidusettevõtjatelt ja finantsinvesteeringutelt, intressitulud ning muud finantstulud kokku ei ületa samal perioodil 75 000 eurot. Mõlemad tingimused peavad olema täidetud.

Väismaise kontrollitava äriühinguna käsitatakse:
1) püsivat tegevuskohta või
2) üksust, mille puhul on residendist äriühingul üksi või koos oma sidusettevõtjatega § 542 lõike 6? 5 tähenduses otsene või kaudne osalus rohkem kui 50% hääleõigusena või ta omab otseselt või kaudselt rohkem kui 50% kapitalist või tal on õigus saada rohkem kui 50% kõnealuse üksuse kasumist.

Maksumaksja on kohustatud Eestis maksustatava välismaise kontrollitava äriühingu kasumi Maksu- ja Tolliametile deklareerima ja sellelt tulumaksu maksma hiljemalt välismaise kontrollitava äriühingu järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Alates 2019. aastast on mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, kohustatud deklareerima püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara väärtuse. 2019. aasta 10. veebruariks esitatavas maksudeklaratsioonis tuleb deklareerida püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud ja tagasi välja viimata vara 2018. aasta 31. detsembri seisuga. Kui mitteresident jätab püsiva tegevuskoha jaoks sisse toodud vara deklareerimata, saab ta parandada deklaratsiooni kolme aasta jooksul. Kolme aasta möödumisel aegub deklaratsiooni parandamise õigus vastavalt maksukorralduse seaduse § 89 lõikele 1 ja § 98 lõikele 1 ning deklareerimata sisse toodud vara ei saa enam deklareerida.

 

Käibemaks


Käibemaksu standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra.

Käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena (edaspidi: maksukohustuslane). Maksukohustuslane võib olla füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, riigi-, valla- või linnaasutus. 

Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ja jahutusenergia. Teenus on ettevõtluse korras osutatav hüve või võõrandatav õigus, mis ei ole kaup. Ka väärtpaberi võõrandamist käsitatakse teenusena. Samuti teenus on tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Eestis maksustatakse kaupu ja teenuseid, mille käibe tekkimise koht on Eesti.

Käibeks loetakse kauba võõrandamist ja teenuse osutamist ettevõtluse käigus ning omatarvet.

Käibemaksuseaduses tähendab kauba eksport kauba väljavedu EList ning kauba import kauba sissevedu ELi. Maksustatakse kauba importi. Kauba eksporti maksustatakse 0% määraga.

Liikmesriikidevahelise kaubanduse puhul on tegemist kauba ühendusesisese käibe ja kauba ühendusesisese soetamisega. Kauba ühendusesisest käivet, mis on kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele koos selle toimetamisega teise liikmesriiki, maksustatakse 0% määraga. Sellise tehingu puhul on oluline, et kaup toimetataks füüsiliselt teise liikmesriiki ning kauba ostja peab olema teise liikmesriigi maksukohustuslane. Kauba ühendusesisene soetamine on kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega kauba ostja liikmesriiki. Kuigi käive toimub liikmesriigis, kust kaup lähetati, tekib maksukohustus kauba soetajal selles liikmesriigis kuhu kaup toimetatakse (pöördmaksustamine).

Arvetele esitatavad nõuded on ühtlustatud kogu ELi ulatuses. Maksukohustuslase asemel võib arve väljastada ka kauba soetaja või teenuse saaja (self-billing) või teine isik, kes tegutseb maksukohustuslase nimel. Füüsilistele isikutele tuleb arved väljastada üksnes siis, kui tegemist on kaugmüügiga, uue transpordivahendi müügiga või kauba müügiga ühendusevälise riigi füüsilisele isikule oma pagasis väljaviimiseks ühendusevälisesse riiki.

Maksukohustuslane peab lisama kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksu-summa, tasuma käibemaksu, säilitama tehingutega seotud dokumente ja pidama arvestust ning peab esitama nõutele vastavaid arveid. Maksukohustuslasel on õigus maha arvata sisendkäibemaksu. See tähendab, et maksukohustuslane arvestab maha kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutud käibemaksu ning tegelik käibemaksu maksmise kohustus tekib ainult maksukohustuslase poolt lisatud väärtuse ulatuses.

Piiratud maksukohustuslane võib olla isik, kes ei ole registreeritud maksukohustuslane ega füüsiline isik, näiteks riigiasutused ja mittetulundusühingud.

Piiratud maksukohustuslane maksab reeglina käibemaksu üksnes ühendusesiseselt kauba soetamiselt ning teatud teenuste saamiselt, kuid ta ei lisa enda poolt võõrandatavatele kaupadele või osutatavatele teenustele käibemaksu ega oma õigust sisendkäibemaksu mahaarva-miseks. Peale piiratud maksukohustuslasena registreerimist saab isik soetada kaupu teisest liikmesriigist ilma käibemaksuta ning maksab käibemaksu vastavalt Eestis kehtivale käibemaksumäärale. Kohustus registreerida maksukohustuslasena on, kui maksustatav käive ületab piirmäära 40 000 €. Piiratud maksukohustuslase puhul on piirmääraks 10 000 € kaupade soetamisel, teenuste saamisel piirmäär puudub.

Ettevõtlusega tegeleval välisriigi isikul, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, piirmäär puudub. Välisriigi isikul on võimalus vabaneda enda registreerimisest Eestis maksukohustuslaseks, kui ta võõrandab kauba või osutab teenuse Eesti maksukohustuslasele ning Eesti maksukohustuslane tasub käibemaksu – pöördmaksustamine.

Maksustamisperiood on kalendrikuu ning käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks.

 

Maamaks


Maamaks on riiklik maks, mis laekub täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksu määr on üldjuhul 0,1-2,5 protsenti maa maksustamishinnast. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Selle võib kehtestada diferentseeritult maa hinnatsoonide lõikes ja katastriüksuse sihtotstarvete liikide lõikes.

Maa maksustamishind määratakse maa korralise hindamise teel, kasutades masshindamist ning võttes aluseks turuinformatsiooni. Maa hindamise objektiks on maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta.

Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja.

Maamaksu arvutab ja maksuteate saadab maksu- ja tolliamet. Arvutamiseks vajalikud andmed annab kohalik omavalitsus.

Maamaksu tasumise tähtpäevad on 31. märts ja 1. oktoober. Kuni 64 eurone maamaks tuleb tasuda 31. märtsiks tervenisti. Üle 64 eurosest maamaksust tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa tasutakse teiseks tähtpäevaks.

Maamaksu soodustusi on kaks:

  • maksumaksja isikust tulenev soodustus (näiteks pensionärid);
  • maa sihtotstarbest või maa kasutamisele seatud piirangutest tulenev soodustus (näiteks maksumaksja elukohana kasutatav elamumaa; haritav maa ja looduslik rohumaa; samuti kitsendatud majandustegevusega maa. Alates 2013. aastast on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik või teatud juhtudel maa kasutaja ühelt hoonestatud elamumaa või maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuselt. Maksuvabastus kehtib linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning tiheasustusega alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui maaüksusel asuvas hoones on inimese rahvastikuregistri järgne püsiv elukoht.
 

Raskeveokimaks


Raskeveokimaksuga maksustatakse liiklusregistris registreeritud, veoste vedamiseks ette nähtud 12- tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto ning veoautost ja ühest või enamast haagisest koosneva 12- tonnise või suurema registri või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Maksust on vabastatud kaitseväe, kaitseliidu, piirivalve, politseiasutuste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse tuletõrje ja päästeasutuste raskeveokid.

Maksumäär sõltub sellest, kui suurt mõju raskeveok teele avaldab. Raskeveokimaksu määrad on ära toodud seaduse lisas. Veoauto maksustamise aluseks on registrimass, telgede arv ja veotelje vedrustuse tüüp. Kui liiklusregistris puudub kanne veoauto registrimassi kohta, võetakse maksustamisel aluseks sõiduki täismass. Autorong maksustatakse autorongi registri- või täismassi, autorongi telgede arvu ja veoauto vedava telje vedrustuse tüübi järgi. Autorongi registri- või täismass saadakse veoauto omanikult või kasutajalt autoregistrikeskusele antud ning registrisse kantud suurima lubatud haagise ja veoauto masside summana. Kuna autorongi koosseisus on võimalik kasutada ka mitut haagist, siis maksumäära leidmiseks tuleb veoauto ja üheaegselt kasutatavate haagiste massid ja telgede arvud liita.

Maksu maksavad raskeveokit omavad Eestis ajutiselt või alaliselt elavad füüsilised isikud, siin registreeritud juriidilised isikud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused. Kui raskeveokit kasutatakse kasutuslepingu (näiteks liisinguleping, üürileping) või omandireservatsiooniga müügilepingu (omand läheb ostjale üle müügihinna täielikul tasumisel) alusel, maksab maksu selle kasutaja ning juhul, kui tema andmed on kantud liiklusregistrisse. Registris peavad sel juhul olema füüsilisest isikust kasutaja ees- ja perenimi, isikukood ja elukoha aadress ning juriidilisest isikust kasutaja puhul nimi, registrikood ja aadress. Kande puudumisel liiklusregistris maksab maksu raskeveoki omanik.

Maksustamisperiood on kvartal ning maks tasutakse hiljemalt maksustamisperioodi esimese kuu 15. kuupäevaks. Kui veoauto registreeritakse esmakordselt liiklusregistris või kui autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste suurim mass kantakse liiklusregistrisse maksustamisperioodi jooksul, siis tasutakse maks 15 kalendripäeva jooksul pärast vastavate kannete tegemist. Maksustamisperioodi kestel maksukohustuse tekkimisel tasutakse raskeveokimaksu proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvule, mis on jäänud liiklusregistris kannete tegemisest maksustamisperioodi lõpuni.

Raskeveoki võõrandamisel või kasutusõiguse üleminekul maksustamisperioodi kestel maksustamisperioodi eest tasutud raskeveokimaksu ei tagastata. Omaniku või kasutaja vahetuse vormistamisel liiklusregistri andmetes on sõiduki soetanud või kasutusse saanud isik kohustatud tasuma maksu soetamisele järgnevast kvartalist alates.

Tasumisele kuuluva maksu suuruse arvestab veoauto omanik või kasutaja ise, tasudes selle Maksu- ja tolliameti pangakontole, eraldi maksuteadet selle kohta ei väljastata. Amet saab iga maksustamisperioodi esimese kuu 10. kuupäevaks autoregistrikeskuselt andmed eelmisel maksustamisperioodil liiklusregistri andmetes toimunud muudatustest. Raskeveoki omanik või kasutaja tasub maksu korraga terve maksustamisperioodi eest kvartali esimese kuu 15. kuupäevaks. Maksu tasumine ei toimu tagantjärele, vaid sama kvartali alguses.

Maksustamise aluseks on liiklusregistri andmed ning juhul, kui haagise lubatud suurim mass liiklusregistri andmetel on suurem tegelikult kasutatavate haagiste massist, on lubatud muuta liiklusregistris olevaid andmeid haagiste suurima massi osas. Selleks peab maksumaksja teavitama autoregistrikeskust, et viimane liiklusregistris olevates andmetes vastavad muudatused sisse viiks.

Maksustamisperioodil andmete muutumise korral arvutatakse antud maksustamisperioodil tasumisele kuuluv maks nendest tuleneva suurima maksumäära järgi. Juurdemaksmisele kuuluv summa arvutatakse proportsionaalselt tervete kalendrikuude arvule, mis on jäänud liiklusregistris kannete tegemisest maksustamisperioodi lõpuni ning summa tasutakse 15 kalendripäeva jooksul.

Liiklusregistris peavad iga raskeveoki kohta olema andmed:

  • veoauto registri- või täismass;
  • telgede arv;
  • veotelje vedrustuse tüüp (kas õhkvedrustus või mitte);
  • sihtotstarbelise veoauto puhul kirje, kas sõiduk on ette nähtud veose veoks;
  • autorongi koosseisus üheaegselt kasutatavate haagiste telgede arv ja nende suurim mass.

NÄIDE 1

Osaühing X ostab 10.juulil välismaalt kahe teljega veoauto, mille registrimass on 14 tonni, veoteljel on õhkvedrustus. Osaühing X tasub vastavalt seaduse lisas olevale maksumäärade tabelile 14,46 eurot (2/3 21,70 eurost), kuna kvartali lõpuni jääb kaks tervet kalendrikuud. Maksusumma tasutakse Maksu- ja tolliameti pangakontole 15 kalendripäeva jooksul pärast uue auto liiklusregistris registreerimist. Järgnevate kvartalite eest edaspidi tasumisele kuuluv maksusumma on 21,70 krooni.

NÄIDE 2

Osaühing X müüb veoauto 20. novembril veoauto edasi OÜ-le Y (auto jääb Eesti registrisse, liiklusregistris vormistatakse vaid omanikuvahetus). Osaühing X selle kvartali eest tasutud raskeveokimaksu tagasi ei saa, uus omanik Y hakkab maksu tasuma alates järgnevast kvartalist.

 

Hasartmängumaks


Hasartmängumaksuga maksustatakse:

  • õnnemängu korraldamiseks kasutatavat mängulauda ja mänguautomaati ning osavusmängu korraldamiseks kasutatavat mänguautomaati;
  • loterii korraldamisel loteriipiletite müügist saadud summa;
  • kaubandusliku loterii korraldamisel võidufondi, kui võidufondi väärtus ületab 10 000 eurot;
  • toto (totalisaator ja kihlvedu) korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;
  • õnnemängu ja osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustest laekunud summa, millest on maha arvatud võidud;
  • turniirina korraldatud õnnemänguturniiri puhul osalustasude summa, millest on maha arvatud võidufondi laekuv summa;
  • ringmänguna korraldatud õnnemänguturniiri puhul osalustasude summa.

Hasartmängumaksu maksab hasartmängukorraldaja.

Hasartmängumaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.

Kaubandusliku loterii korraldamisel on maksustamisperiood kaubandusliku loterii korraldamise periood, mis algab mängureeglites märgitud panuste tegemise esimesel päeval ja lõpeb mängureeglites märgitud võitude väljaandmise viimasel päeval.

Õnnemänguturniiri korraldamisel on maksustamisperiood ühe õnnemänguturniiri korraldamise periood, mis algab õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise esimesel päeval ja lõpeb õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise lõpetamise päeval.

Hasartmängumaks ühe mängulaua kohta on 1278,23 eurot ning mänguautomaadi kohta, mida kasutatakse osavusmängu mängimiseks 31,95 eurot. Õnnemängu korraldamisel makstakse mänguautomaadi kohta maksu 300 eurot ning 10 % mänguautomaatidel tehtud panustest laekunud summast, millest on maha arvatud võidud. Loterii ja kaubandusliku loterii maksumäär on 18% . Toto, kaughasartmängu ja õnnemänguturniiri korraldamisel on maksumäär 5%.

Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse ning see jaotatakse:

  • Eesti Kultuurkapitalile – summas, mille suurus vastab 47,8 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ning millest 60,6 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele ja 3,8 protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks;
  • Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsusasutusele – summas, mille suurus vastab 12,7 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja mida kasutatakse regionaalsete investeeringutoetuste andmiseks;
  • Haridus- ja Teadusministeeriumile – summas, mille suurus vastab 10,1 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ning mida kasutatakse teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektide toetamiseks;
  • Sotsiaalministeeriumile – summas, mille suurus vastab 15,3 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ning millest 93,5 protsenti eraldatakse meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks ja 6,5 protsenti hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks;
  • Kultuuriministeeriumile – summas, mille suurus vastab 14,1 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja millest 58,2 protsenti eraldatakse olümpiaettevalmistusprojektide toetamiseks, 3,5 protsenti puuetega inimeste spordikatusorganisatsioonide võistlusspordi projektide toetamiseks, 26,2 protsenti muude spordiprojektide toetamiseks, 10,5 protsenti kultuuriprojektide toetamiseks ning 1,6 protsenti spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste toetamiseks.
 

Sotsiaalmaks


Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks, sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks. Sotsiaalmaksu makstakse töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavatelt tasudelt, füüsilisele isikule teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstavatelt tasudelt, samuti erisoodustustelt ja neilt makstavalt tulumaksult. Neil juhtudel on sotsiaalmaksu maksjaks tööandja, ja maksustamisperioodiks kalendrikuu.

Füüsilisest isikust ettevõtja maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlustulult, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised; maksustamisperioodiks on kalendriaasta, mille kestel tuleb sooritada kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu makstakse ka töötuskindlustushüvitistelt. Teatud isikute (näiteks ajateenijad, töötutoetuse või lapsehooldustasu saajad) eest maksab sotsiaalmaksu riik.

Sotsiaalmaksu makstakse üldjuhul määraga 33% reaalselt makstud tasult, ent iga töötaja/teenistuja puhul vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, milleks 2019. aastal on 500 eurot ehk 165 eurot kuus. Kui inimene töötab mitme tööandja juures, on sotsiaalmaksu miinimumkohustus tööandjal, kelle juures toimub maksuvaba tulu arvestamine töötasult tulumaksu kinnipidamisel.

Valitsuse määrused

Rahandusministri määrused

 

Tollimaks


Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 28 keelab impordi- ja eksporditollimaksud ja kõik samaväärse toimega maksud liikmesriikide vahel ning näeb ette ühise tollitariifistiku vastuvõtmise suhetes kolmandate riikidega, luues seega aluse tolliliidu moodustamiseks liikmesriikide vahel. Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja kolmandate riikide suhtes kehtestatakse ühtsed tollimaksumäärad.

Vabakaubanduspiirkonnas kaotatakse samuti liikmesriikidevahelised tollimaksud, kuid kuna kolmandate riikide suhtes võib iga riik fikseerida oma individuaalsed piirangud, siis säilivad nende kaupade sisetollid, mis on toodetud väljaspool vabakaubanduspiirkonda. Euroopa Vabakaubanduspiirkond (EFTA, European Free Trade Association) Island, Norra, Šveits, Liechtenstein.

Tollimaksu liigid:

  • väärtuseline (ad valorem) tollimaksumäär, mis on protsentuaalne määr kauba tolliväärtusest;
  • spetsiifiline tollimaksumäär, mis on määr kaubaühiku (näiteks kaalu, mahu, sisalduse jms) kohta kindlaksmääratud summana.

Liikmesriigid, sh Eesti, kasutavad liitu importimise ja liidust eksportimisega seotud tollimaksude ja muude meetmete kohaldamiseks ühenduse integreeritud tollitariifistikku TARIC. See põhineb kombineeritud nomenklatuuril (CN) ja hõlmab lisaks CN-s sisalduvatele kolmanda riigi tollimaksumääradele ka maksupeatamisi, tariifisoodustusi, muid põllumajandusalaste, kaubandusalaste või muude õigusaktidega kehtestatud meetmeid.

TARIC-ust vaadates selgub, kas importija või eksportija:

  • peab maksma ühises tollitariifistikus kehtestatud tavalist tollimaksu;
  • võib maksta soodustollimaksu (sooduslepingute alusel);
  • peab lisaks tavalisele tollimaksule maksma lisatollimaksu;
  • võib saada ekspordil toetusi;
  • võib oma kauba piiranguteta importida ühendusse või ühendusest sihtriiki eksportida;
  • ei tohi üldse kaupa sisse tuua või välja viia, sest kauba import või eksport on keelatud (embargo) või võib seda tuua vaid teatud tingimuste täitmisel.

Kauba impordil Eestisse juhinduvad deklarandid ja tolliametnikud Eesti tollitariifistikust (ETT). See sisaldab lisaks TARIC meetmetele ka riiklikke meetmeid, sh impordil rakenduvaid aktsiise (alkohol, tubakas, kütus) ja käibemaksu.

Tollimakse ei pea maksma, kui maksuvabastuse saamiseks õigusaktides ette nähtud tingimused on täidetud ja maksuvabastust taotletakse tollideklaratsioonil, kus kaup deklareeritakse vabaks ringluseks.

 

Viimati uuendatud: 1. Märts 2019