Asustusjaotus

Asustusjaotus on valla või linna territooriumi jagunemine asustusüksusteks.

Asustusüksused jagunevad järgmiselt:

  1. Küla on hajaasustusega asula või üldjuhul vähem kui 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula.

  2. Alevik on üldjuhul vähemalt 300 alalise elanikuga tiheasustusega asula.

  3. Alev ja linn asustusüksusena on üldjuhul vähemalt 1000 alalise elanikuga tiheasustusega asula.

Asustusüksuste uus nimistu (vt määruse lisa) jõustus vastavalt kohalike valimiste tulemuste jõustumisega omavalitsustes.

Eestis on 47 linna; 12 alevit; 188 alevikku ning 4455 küla. 


Asustusjaotuse muutmine


Asustusjaotuse muutmise algatab kohaliku omavalitsuse volikogu ning asustusjaotuse muutmise juhud on:

  1. Asustusüksuse nime, liigi ja lahkmejoone määramine;
  2. Uue asustusüksuse moodustamine;
  3. Ajaloolise asustusüksuse ennistamine;
  4. Asustusüksuste ühinemine, mille käigus moodustub kahe või enama asustusüksuse ühinemise tulemusena uus asustusüksus;
  5. Asustusüksuste liitmine, mille käigus üks asustusüksus suureneb, kui sellele liidetakse üks või mitu sellega piirnevat asustusüksust;
  6. Omavalitsuse lahkmejoonte vastavusse viimine haldusüksuse piiridega nende muutmiselt vastavalt «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse » § 7 lõike 2 punktile 1

Asustusjaotuse muudatuste menetlemise juhend kohalikele omavalitsustele on leitav siit (1.97 MB, PDF).

 

Linn kui haldusüksus ja kui asustusüksus

 

Linnade osas on erinevus linnal kui haldusüksusel (vald/linn) ja linnal kui asustusüksusel (linn, alev, alevik, küla). Sõna linn on antud juhul mitmetähenduslik. Eestis on 15 linna kui haldusüksust (omavalitsust) ja 47 linna kui asustusüksust. Kõik linnad kui asustusüksused jäid reformi järgselt alles (Tapa, Tallinn, Kuressaare, Paide jne). 

Asustusüksusena samades piirides on 10 linna kui haldusüksust (Keila linn, Loksa linn, Maardu linn, Tallinn, Kohtla-Järve linn, Narva linn, Sillamäe linn, Rakvere linn, Viljandi linn ja Võru linn). 37 linna asustusüksusena asuvad linna või valla kui haldusüksuse territooriumil (nt Jõhvi linn Jõhvi vallas, Tapa linn Tapa vallas, Valga linn Valga vallas, Pärnu linn asustusüksusena Pärnu linnas haldusüksusena, Paide linn asustusüksusena Paide linnas haldusüksusena jne).

Asustusüksusena samades piirides on 10 linna kui haldusüksust:

  • Keila linn
  • Kohtla-Järve linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva linn
  • Rakvere linn
  • Sillamäe linn
  • Tallinna linn
  • Viljandi linn
  • Võru linn

5 linna on nn linnasisesed linnad ehk kuigi omavalitsusüksus ja asustusüksus on samanimelised, siis asustusüksuse piirid ei kattu omavalitsusüksuse piiridega:

  • Haapsalu linn (Haapsalu linna kui omavalitsusüksuse koosseisus)

  • Narva-Jõesuu linn (Narva-Jõesuu linna koosseisus)

  • Paide linn (Paide linna koosseisus)

  • Pärnu linn (Pärnu linna koosseisus)

  • Tartu linn (Tartu linna koosseisus)

 

Valdade koosseisus on asustusüksusena 32 linna:

  • Abja-Paluoja linn (Mulgi valla koosseisus)

  • Antsla linn (Antsla valla koosseisus)

  • Elva linn (Elva valla koosseisus)

  • Jõgeva linn (Jõgeva valla koosseisus)

  • Jõhvi linn (Jõhvi valla koosseisus)

  • Kallaste linn (Peipsiääre valla koosseisus)

  • Karksi-Nuia linn (Mulgi valla koosseisus)

  • Kehra linn (Anija valla koosseisus)

  • Kilingi-Nõmme linn (Saarde valla koosseisus)

  • Kiviõli linn (Lüganuse valla koosseisus)

  • Kunda linn (Viru-Nigula valla koosseisus)

  • Kuressaare linn (Saaremaa valla koosseisus)

  • Kärdla linn (Hiiumaa valla koosseisus)

  • Lihula linn (Lääneranna valla koosseisus)

  • Mustvee linn (Mustvee valla koosseisus)

  • Mõisaküla linn (Mulgi valla koosseisus)

  • Otepää linn (Otepää valla koosseisus)

  • Paldiski linn (Lääne-Harju valla koosseisus)

  • Põltsamaa linn (Põltsamaa valla koosseisus)

  • Põlva linn (Põlva valla koosseisus)

  • Püssi linn (Lüganuse valla koosseisus)

  • Rapla linn (Rapla valla koosseisus)

  • Räpina linn (Räpina valla koosseisus)

  • Saue linn (Saue valla koosseisus)

  • Sindi linn (Tori valla koosseisus)

  • Suure-Jaani linn (Põhja-Sakala valla koosseisus)

  • Tamsalu linn (Tapa valla koosseisus)

  • Tapa linn (Tapa valla koosseisus)

  • Tõrva linn (Tõrva valla koosseisus)

  • Türi linn (Türi valla koosseisus)

  • Valga linn (Valga valla koosseisus)

  • Võhma linn (Põhja-Sakala valla koosseisus)

Täpsema ülevaate saab riigihalduse ministri määrusest, millega kinnitati asustusüksuste nimistu (vt Lisa 1)

Eesti uus asustusjaotus hakkas kehtima koos uute omavalitsuste moodustamisega


Haldusreform muutis oluliselt nii Eesti haldus- kui asustusjaotust. Lisaks omavalitsuste ühinemistele muutusid mitmel pool külade nimed ja piirid. Mõned külad anti üle teise omavalitsuse koosseisu. Hulgale külanimedele lisati eristav täiendsõna (hargtäiendi), et ühte omavalitsusse ei satuks mitu sama nimega küla. Mõned külanimed muutusid ning seitse küla ühines kohalike volikogude soovil naaberkülaga.

Muutunud külanimed leiate siit (PDF)

Vaata ka: Asustusüksuste nimistu määruse seletuskiri (PDF)

Vastavalt muutusid ka koduaadressid üle Eesti kõigis kohtades, kus kohalike omavalitsuste ühinemised toimusid. Vaata täpsemalt haldusreformi KKK lehelt (PDF)

Viimati uuendatud: 7. oktoober 2019