Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

Käsiraamat: strateegiline planeerimine ja finantsjuhtimine

Eelarveklassifikaator on kindlalt piiritletud arvestusobjektide kogum, mille alusel koostatakse  riigieelarve, liigendatakse ministeeriumi valitsemisala eelarve, seatakse eelarve piirmäärad, peetakse arvestust ja korraldatakse seire ning millest lähtutakse strateegilisel planeerimisel.   Eelarveklassifikaatori määruse Riigiteatajas leiad siit.

Üld-ja Arvestuspõhimõtted

 

(1) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi üldpõhimõtteid:

  1. arusaadavuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes sisalduv informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav selle kasutajatele, kellel on sellest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised;
  2. järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses rakendatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviise. Põhimõtete muutmisel on vajalik luua seosed eelnevate perioodidel kasutatud põhimõtete ja esitlusviisidega, et tagada erinevate perioodide omavaheline võrreldavus;
  3. läbipaistvuse põhimõte, mille kohaselt eelarve ja finantsaruanne on korrapäraselt kättesaadav neile, kellel on õigus selles sisalduvat informatsiooni teada ja kasutada;
  4. objektiivsuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne;
  5.  olulisuse põhimõte, mille kohaselt eelarves ja finantsaruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada nende põhjal tehtavaid otsuseid;
  6.  optimaalsuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses täiendava detailsuse saavutamine ei tohi muutuda kulukamaks kui selle kasutamisest saadav kasu;
  7.  sisu ülimuslikkuse põhimõte, mille kohaselt eelarvestamisel ja finantsaruandluses lähtutakse tulude, kulude, nõuete, kohustuste, investeeringute ja finantseerimistehingute kajastamisel nende majanduslikust sisust, mitte nende tekkimise aluseks lepingute ja muude dokumentide juriidilisest vormist.

 
(2) Eelarveklassifikaatori kasutamisel järgitakse järgmisi arvestuspõhimõtteid:

  1.  tekkepõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud nende tekkimise hetkest lähtuvalt, sõltumata raha laekumisest või väljamaksmisest;
  2. tegevuspõhine arvestuspõhimõte, mille rakendamisel planeeritakse ja kajastatakse tulud,  investeeringud ja finantseerimistehingud programmide ja kulud tegevuste lõikes võimaldamaks avalike teenuste maksumuse täpsemat arvestust.

Arvestusobjektide kasutamine

 

1. Arvestuse pidamiseks:

  1. organisatsioon ja eelarveüksus;
  2.  eelarve liik;
  3.  eelarve konto;
  4.  eelarve objekt;
  5. tegevusala, kui asutus ei ole üle läinud tegevuspõhisele eelarvele;
  6. planeerimistasand, kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele.
  7. toetus;

 
2. Riigieelarve piirmäärade seadmiseks:

  1. eelarveüksus;
  2. eelarve liik;
  3. eelarve konto;
  4. eelarve objekt;
  5. tegevusala, kui asutus ei ole üle läinud tegevuspõhisele eelarvele;
  6. planeerimistasand, kui asutus on üle läinud tegevuspõhisele eelarvele
  7. toetus;

 
3. Kuluarvestuse pidamiseks:

  1. tulu-/kuluüksus;
  2.  projekt;
  3.  majanduslik sisu;
  4.  ressurss/kulukoht.

4. Strateegiliseks planeerimiseks, seireks ning oodatud tulemuste mõõtmiseks ja hindamiseks (ka asutused, kes ei ole üle läinud tegevuspõhisele eelarvele)

  1. organisatsioon;
  2. planeerimistasand; (link planeerimistasandile) 

Planeerimistasand

 

  1.  Planeerimistasandid on:

Tase 1 – tulemusvaldkond
Tase 2 – programm
Tase 3 – meede
Tase 4 – tegevus
Tase 5 – teenus

  1.  Riigieelarve limiidid seatakse programmi tasandile.
  2.  Arvestusobjektile „Planeerimistasand“ (edaspidi planeerimistasand) seatakse eesmärk ja mõõdik, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.
  3. Planeerimistasandile sihi määramiseks seatav eesmärk peab olema mõõdetav või hinnatav.
  4. Meetmele ei pea eesmärki seadma, sellisel juhul on eesmärgiks programmi eesmärk.
  5. Tegevusele ei pea eraldi eesmärki seadma, sellisel juhul on eesmärgiks programmi või meetme eesmärk.
  6. Mõõdikut kasutatakse planeerimistasanditel seatud eesmärkide või oodatud tulemuste saavutamise hindamiseks.
  7. Tegevusele seatud mõõdik peab näitama tegevuse oodatud tulemust ja tegevuse panust programmi või meetme eesmärgi saavutamisse.
  8.  Tegevusalale ei seata eesmärki ega mõõdikut.

Arvestusobjektide kodeerimine


Rahandusministeerium kodeerib järgmiseid arvestusobjekte ja nende tasemeid:

  1. eelarve liik;
  2. eelarve konto;
  3. eelarve objekt;
  4. organisatsioon;
  5. eelarveüksus;
  6. toetuse tase „Toetuse liik” ja tase „Organisatsioon”;
  7. projekti tase „Organisatsioon”;
  8. majanduslik sisu;
  9. planeerimistasandi kõik tasemed;
  10. ressursi/kulukoha tase „Ressursi liik” ja tase „Organisatsioon”;
  11.  tegevusala;
  12.  tulu-/kuluüksuse tase „Tulu-/kuluüksuse tunnus (T/K)” ja tase „Organisatsioon”;

Asutus kodeerib järgmiseid arvestusobjekte ja nende tasemeid:

1) tulu-/kuluüksuse tase „Tulu-/kuluüksus – tase 1”, tase „Tulu-/kuluüksus – tase 2”, tase „Tulu‑/kuluüksus – tase 3” ja tase „Tulu-/kuluüksus – tase 4”;
2) projekti tase „Projekt”;
3) ressursi/kulukoha tase „Ressurss/tegevus/kulukogum”;
4) toetuse tase „Toetus”.